K-Prindi kiiret arengut pärsib asjatundjate vähesus

Idee teha oma trükikoda tekkis Rein Rebasel 1997. aastal, kui ta töötas ühes teises trükikojas müügijuhina. ?Tundsin, et suudan teha midagi enamat ja paremini. Sama aasta suvel ostsin trükikoja K-Print kõik aktsiad ja sealt kõik algas,? meenutab Rebane. Iga aasta oma käivet ja kasumit kasvatav K-Print on jõudnud oma arengus tasemele, et suudab hinnata oma võimalusi ja turupotentsiaali.

Firma kiire arengu negatiivseks küljeks märgib trükikoja juht, et kvalifitseeritud tööjõudu on järjest raskem leida ja inimesed ei suuda kiiresti uut omandada. ?Hea kaadri valik on kõigile proovikiviks. Inimeste töölevõtmisel oleme arvestanud antud valdkonna spetsialistide soovitustega. Teeme ka taustauuringuid. Kuna trükitööstus järjest rohkem digitaliseerub, peaksid kaadri parimaks täienduseks olema noored, kuid mingil põhjusel ei ole trükindus noorte seas populaarne,? räägib Rebane.

Printalli juhatuse liige Hanno Barkala kinnitab Rebase sõnu. ?Eestis praktiliselt ei koolitatagi trükkaleid,? sõnab Barkala. Tallinna Sidekooli lõpetajate tase trükikodasid ei rahulda. ?Ju see kool peab olulisemaks teisi erialasid ja suundi,? märgib Barkala, lisades, et trükitööstus on perspektiivikas ala, kus on kõrged palgad.

K-Print koolitab tehnilisi töötajaid firmas ise. Et töötajaid motiveerida K-Prindi heaks tegutsema, on firma investeerinud tootmisruumidesse, parandanud olmetingimusi. Kõigil töötajail on võimalus osaleda tootmisprotsessi arendamises.

Rebase sõnul on keskmine brutopalk tema firmas 8500 krooni. Esitrükkalite palk on ligikaudu poole suurem. ?Kui tegemist on tipptegijaga, võiks esitrükkal teenida palju rohkem,? tõdeb trükikoja juht.

Tema hinnangul ei soovi noored trükkaliks õppida, sest puudub perspektiiv kohe kõrget palka saada. ?Heaks spetsialistiks saamine võtab tublil õppijal aega vähemalt viis aastat. Mõni õpib eluaeg, kuid ikka ei tule midagi välja,? sõnab Rebane. Ta räägib ühest trükkalist, kes oli kolmkümmend aastat õppinud, kuid tema firmas vastu ei pidanud.

Trükitööstuses on olulised investeeringud uutesse seadmetesse. Mullu investeeris K-Print kaks miljonit krooni, ostes uue trükimasina.

?Kindlal kohal on meie jaoks firmasisesed kvaliteedinõuded, mida täites suudame kliente paremini teenindada,? märgib Rebane. Ta peab oluliseks ka julgust eksperimenteerida uute materjalidega ja personali koolitust.

Oma müügivõrk on rajatud siseturule, kuid Rebane ei välista ka laienemist Eestist välja. K-Print peab õigeks aktiivset müüki, sest kohalik trükiturg on väike ja isiklikest kontaktidest on abi.

Rebane üritab oma trükimasinaid maksimaalselt rakendada. Töö käib peamiselt kahes vahetuses, kuid kasutatud on ka kolme vahetust. ?Masinad on kallid, mida rohkem ma neid rakendan, seda kiiremini nad ära tasuvad,? lausub Rebane.

Olukord trükitööstuses on Rebase hinnangul seotud üldise majandusolukorraga. Nii teeb trükitööstus kaasa kõik tõusud ja mõõnad, seda küll väikese hilinemisega.

Vältimaks situatsiooni, kus trükikoja tegevust mõjutab turu hetkeolukord, jagab trükifirma oma kliendid valdkonniti. Enamik K-Prindi kliente asub Tallinnas. ?Meie arvates annab see eelduse kiireks arenguks,? sõnab Rebane.

Autor: Tiit Efert