ETK võtab müüginipiks kodumaise jaeketi maine

Artikkel

- Uudised
- Andres Kärssin
- 8. aprill 2001 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
ETK võtab müüginipiks kodumaise jaeketi maine
?Peame tarbijate ühistegevust põhiväärtuseks ning läbi marketingi tahame sellele anda mingi mõiste,? ütles Eesti Tarbijate Keskühistu (ETK) juhatuse esimees Mihkel Sims. Pärast viimaste Eesti kapitalil põhinevate jaekaubanduskettide üleminekut välisinvestoritele saaks ETK tema sõnul rõhuda kodumaise ning ostjatele endale kuuluva kaubandusketi imagole ning eriti Põhjamaades levinud ühistusüsteemi konkurentsivõimelisele alternatiivile muude ettevõtlusvormide kõrval.
?1. juuliks plaanime saada selle marketingiideoloogia paberile ning siis tuleb hakata seda inimeste seas propageerima,? lausus Sims. Tema sõnul on ühistute idee liikmete majanduslike huvide toetamine ühistu teenuste kasutamise kaudu. ?Tulu teenitakse osaluse kaudu ? see kes rohkem ostab, saab rohkem tagasi,? märkis ta. ?ETK süsteemis on boonus tagatud Säästukaardiga.?
Liikmete liitudes süsteemiga saab kasvatada mahte ning seeläbi hinda langetada, ütles Sims. ?Meil pole investorgruppi, kes tahab kasumit. Meil on kasumit vaja ainult konkurentsivõimeliseks arenguks,? lisas ta, viidates Soome näitele, kus tarbijate ühistusüsteem SOK saab hoida hindu allpool kui erakätes Kesko.
Eelmisel aastal maksis ETK tarbijatele süsteemis ostuboonustena tagasi 11,5 miljonit krooni. Tänavuseks ennustab Sims 30 miljoni krooni tagasimaksmist, mis on umbes 1 protsent kogu ETK süsteemi jaekaubanduse käibest.
Simsi sõnul võimaldab ETK mullu alanud koostöö soomlastega ? Prisma hüpermarketite juhtimine ? osta ühiselt SOK ostusüsteemi kaudu. ?Prisma tahab olla hinnaliider altpoolt otsast, meie ka,? tõdes Sims.
Samas lausus Sims, et esialgu ei paista hinnaargument välja, kuna jaeketid peavad veel võistlema musta turuga, aga näiteks võrdluses odavaimana reklaamitud Primoga on hinnad viimase kahjuks. ?Me ei tule üksikute hinnasoodustustega peibutama, vaid pakume soodsamat ostukorvi,? selgitas Sims ETK ideoloogiat.
Primo kaupluse operaatorfirma ASi Hypermarket tegevdirektori Peter Ranne sõnul pole kellelgi teisel Eestis sellise mahu ja kaetusega jaeketti, kuid küsimus on konkurentsieelise ärakasutamises. ?Euroopas on ühistuline tegevus alati olnud tugev maades, kus riik on jõuliselt sekkunud majandustegevusse. Liberaalse majanduspoliitikaga riikides on ühistuline tegevus kaubanduses kas väga nõrk või üldse puudub,? tõdes ta. Ranne lausus, et boonuse maksmine ei ole kaubanduses midagi uut.
?Tänu oma mahtudele on ETK-l kindlasti kodumaiseid tootjaid võimalik vastu seina suruda ja saavutada paremad tingimused kui üksikul erakaupmehel, kuid see konkurentsieelis on lühiajaline,? ütles Ranne ning lisas, et suured rahvusvahelised ketid on tulekul või alles uurivad turgu. ?Nende sisenemine muudab selle eelise olematuks. On arusaadav, et nende ostumahud ületavad ETK omi sadu kordi.?
Kesko Eesti ASi juhataja Timo Hämälä hinnangul on ühistegevust ideoloogiana hea deklareerida, kuid küsitav on selle efektiivsus. Samuti tekitas Hämäläs küsitavusi kodumaise ühistusüsteemi imago olukorras, kui ETK teeb koostööd SOKga.
Kui ETKd mitte arvestada, siis kuuluvad suurematest jaekettidest Eesti kapitalile veel Säästumarket ja Selver, mis nende omanike sõnul võivad sobiva pakkumise korral ka müüki minna. Mõlema vastu on huvi tundnud Kesko, kel endal puudub suurem väljund jaekaubanduses. Eelmise aasta lõpus napsas ETK Kesko eest ära Astri jaeketi.
Selveri vastu on tundnud huvi ka Hollandi päritolu suurkontsern Ahold, mis tegutseb Baltikumis Hollandi-Norra ühisfirma ICA Ahold kaudu. Viimane omab Rimi kauplusteketti, mis on tõenäoliselt ka Eestis laienemas.
Hetkel kuum