Ceosil toob Krediidipangale 3 miljonit krooni kahjumit kuus

Tehase omanik on mitmete firmade kaudu Krediidipank, mis omakorda kuulub suures ulatuses Rein Otsasonile. Ettevõtte töötajate väitel omanik Otsason tehase territooriumil meelsasti ei käi. Selleks pole ka põhjust, sest töötajatele palga väljamaksmisega viivitatakse pidevalt.

Äsja maksti ettevõtte ligi sajale töötajale välja vaid pool mai palgast. Ükski töötaja, tööline ega juht ei taha asjadest oma nime all rääkida.

?Oleme lootust kaotamas,? kirjeldas olukorda üks juhtkonna liige.

Hirmul on ka tehase juhtkond. Esiteks seepärast, et kardavad töökoha pärast. Teiseks on kaks ettevõtte tippjuhti viimase kuue aasta jooksul tapetud. Üks neist, Eduard Abovjan, suri 1995. aastal, veel enne kui tehas tööle hakkas. Teine juhtkonna liige ja suurosanik Sergei Popenko võttis endalt ametliku versiooni järgi 1997. aasta aprillis ise elu.

Politsei seletuse järgi olevat muidu turvameeste saatel ringi liikunud mees end ise oma Maardu korteris eri kohtadesse mitu korda tulistanud. Tehase töötajad teavad rääkida, et mehele aidati kaasa. Ta olevat investorite raha Tallinna lõbumajades laiaks löönud.

Krediidipank on mitmete firmade kaudu Ceosili pannud üle 20 miljoni krooni. Ceosili vara ostis 25 miljoni krooni eest Krediidipanga sajaprotsendiline tütarfirma AS Reval Projekt, mida juhib Krediidipanga laenuosakonna juhataja Uku Tammaru.

Ettevõtte ligi 500 miljoni kroonise raamatupidamisliku väärtusega vara rendib omakorda AS Seikanter, mida juhib Krediidipanga investeeringute haldur Enn Pung.

Ettevõtte vara tegelik väärtus on pankrotiprotsessides kuivanud paarisajale miljonile kroonile. Kui tehas seisma jääb, kuivab tünnides seisev vesiklaas ja seadmed muutuvad kasutuskõlbmatuks. See on olnud üks põhjusi, miks tehast on vaatamata raskustele käigus hoitud.

Tehast juhtiv Krediidipanga töötaja Enn Pung ütles, et olukord pole siiski lootusetu. Tema sõnul on küll tõsi, et tehas müüs juunis 70 tonni tseoliiti hinnaga ligi 300 dollarit (5400 krooni) tonn, saades ligi 400 000 krooni, ent sellest ei jätku palkade väljamaksmiseks.

Punga väitel on vaja müüa tseoliiti vähemalt 700 tonni (3,7 mln krooni) kuus, et plussi jõuda. Praegu toodab tehas ligi 170 tonni kuus, mis tähendab, et ettevõte toodab kahju ligi 3 miljonit krooni kuus, 36 miljonit krooni aastas. See käib ilmselgelt 70 miljoni kroonise omakapitaliga Krediidipangale üle jõu.

Kokku on Maardu tehase võimsus 100 000 tonni tseoliiti aastas. Sellest jätkuks pea kogu maailma varustamiseks, sest terve Euroopa nõudlus on 40 000 tonni aastas. Euroopas toodab seda ainet aga peale Ceosili veel viis tehast, mis on otse seotud pesupulbritootjatega Henkel ja Procter & Gamble.

Pung vaatab siiski tulevikku optimistlikult, lootuses hakata tehases tootma ränidioksiidi, mida kasutatakse valge kummi ja hambapasta tootmiseks. Nii lumivalge ränidioksiidi kui ka tseoliidi tootmise üks tooraine on Eesti liiv. Vee pehmendamiseks kasutatava tseoliidi tootmise teine komponent seebikivi tuleb Venemaalt.

Varustajatele võlgujäämine on olnud varem üks Ceosili pankrotistumise põhjusi. Ka nüüd, mil hoidlad saavad varem toodetud pulbrist tühjaks, peab tehas juulis tootma lisaks 300 tonni. Selleks vajamineva investeeringu ulatust ei soovi Pung avalikustada. ?Numbritest ma ei räägi,? kostis ta.