• OMX Baltic−0,84%318,59
  • OMX Riga−0,67%993,3
  • OMX Tallinn−0,16%2 257,93
  • OMX Vilnius−0,51%1 494,15
  • S&P 500−0,48%7 706,7
  • DOW 30−0,37%52 279,95
  • Nasdaq −1,57%26 133,11
  • FTSE 1000,53%10 750,92
  • Nikkei 2251,1%64 659,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,22
  • OMX Baltic−0,84%318,59
  • OMX Riga−0,67%993,3
  • OMX Tallinn−0,16%2 257,93
  • OMX Vilnius−0,51%1 494,15
  • S&P 500−0,48%7 706,7
  • DOW 30−0,37%52 279,95
  • Nasdaq −1,57%26 133,11
  • FTSE 1000,53%10 750,92
  • Nikkei 2251,1%64 659,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,9
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%90,22
Krediidipank teatas, et kaalub neljas artiklis panga kohta vale avaldamise eest Äripäeva kohtusse kaebamist oma maine kahjustamise eest. Järgneb pressiteade.
Eesti Krediidipank lükkab ümber Äripäevas (27.06.01) avaldatud info seoses AS Ceosili pankrotiprotsessiga. Esiteks ostis Krediidipank Hansapangalt 21.jaanuaril 1999 nõudeloovutamise lepinguga nõude, mille suurus oli 6,863 883 krooni(mitte 26 miljonit nagu kirjutas Äripäev). Krediidipank ostis nõude eesmärgiga säilitada tehase terviklikkus ja töökohad ning aidata leida investoreid. AS Ceosili põhitoodang on pesuainetes fosforit asendav loodussõbralik tseoliit. Enamikus Euroopas maades on fosfori kasutamine pesuainetes keelatud.
Arvestades nõude riskantsust tasus Krediidipank selle eest kokkuleppel Hansapangaga tunduvalt väiksema summa. Panga riskinõuete täitmise eesmärgil müüdi nõue edasi Rein Otsasonile, kes tasus selle eest 4,1 miljonit krooni ning kohustus saadaolevatest viivistest ja intressidest ? juhul kui need laekuvad ? tasuma pangale veel 86%. Tegelikult makstakse pankrotiprotsessi lõppemisel Rein Otsasonile tagasi 3,6 miljonit krooni.
Krediidipank juhib tähelepanu sellele, et Äripäevas on Inno Tähismaa sulest järjestikku ilmunud neli artiklit sisuliselt valede seisukohtade ning faktivigadega, mis kahjustavad Eesti Krediidipanga mainet. 20. juuni artiklis ajas ajakirjanik segi möödunud aasta laenude allahindluse varasemate aastate provisjonide kogumahuga, mille tõttu tehti 2000.a. allahindlusi mitte 36 miljonit nagu artiklis kirjutatud, vaid kaks korda vähem. Ajakirjanik ei saanud aru ka Avalikust Aruandest, väites et oleme USA-sse laenanud kokku 126 miljonit krooni. Selles summas aga sisalduvad meie korrespondentkontode jäägid. Ka Indrek Neiveldi lause, et IT ponnistused on mõttetud, osutus valeks.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele