Paremparteid kaotavad sponsoreid

Res Publica peasekretäri Tõnis Konsi sõnul käivad neil praegu läbirääkimised mitme potentsiaalsee rahastajaga. Konkreetsed kokkulepped ettevõtjatega peaksid selguma sügisel.

?Selleks ajaks peaks meil olema poolesaja rahalise toetaja ringis,? ütles Kons.

Res Publica erakonnaks muutmisega tegelev endine Öseli juht Olari Taal märkis, et esialgu on valdavalt tegu eraisikutest sponsoritega. ?See on Isamaaliidu ja Reformierakonna probleem, kui neilt sponsoreid peaks ära tulema,? väitis Taal vastuseks küsimusele, kas uus erakond võib endale tõmmata seniste paremerakondade rahastajaid. ?Rahulolematus praeguse poliitilise kultuuriga on lihtsalt nii suureks kasvanud ja viimaseks piisaks karikasse oli see Tallinna jama.?

Taali väitel on ärimaailm ammu üle kasvanud poliitikas valitsevast vorst vorsti vastu suhtumisest.

Taali nägemuse kohaselt peaks Res Publicast saama poliitikamaastikul uue põlvkonna erakond, mis sunniks muutuma ka teisi erakondi. ?Nii nagu Hansapank oli uue põlvkonna pank, mis muutis kogu pangamaastikku,? võrdles Taal, kelle hinnangul peaks just see olema sponsoreid võluv asjaolu.

Res Publicast pikka aega täiendust saanud Reformierakond ei karda, et uus loodav partei nende sponsoreid endale tõmbaks. ?Ei ole küll tunda, et meie toetajad oleks nende poole läinud,? ütles Reformierakonna peasekretär Eero Tohver. ?Vaatame ka huviga, mis neist saab, aga varba peale pole nad meile seni astunud.?

Üks suuremaid paremerakondade rahastajaid Aadu Luukas väitis, et on kuulnud Res Publica sponsoriotsingutest, kuid mingeid rahastamislepinguid pole Pakterminali ja Res Publica vahel sõlmitud. ?Kõik oleneb nende programmist,? ütles Luukas. ?Kui see on halb, ei taha neid keegi toetada. Kui see on hea, pole võimatu, et ka minust saab nende sponsor.?

Res Publical käib programmi väljatöötamiseks praegu kibe töö, uue erakonna programm valmib sügisel, misjärel toimuvad programmifoorumid ja see saadetakse arutelule ka erialaliitudesse.

1989. aastal loodud Res Publica on Eesti vanim järjepidevalt tegutsenud poliitiline organisatsioon. Sel kevadel teatas poliitiline ühendus, et kavatseb reorganiseeruda erakonnaks.

Erakonna registreerimiseks on vaja tuhat liiget, praegu on neid Res Publicas umbes 700. Konsi kinnitusel on vajalik hulk liikmeid olemas aasta lõpul toimuva üldkogu ajaks, mil otsustatakse ühenduse erakonnaks muutmine.

Taal lisas, et väga palju ettevõtjaid nende liikmete hulgas ilmselt ole, kuna enamik majandusinimesi ei astu ühegi erakonna liikmeks. See võib mõjutada firma majandustegevust.

Res Publical on kavas osaleda juba järgmisel aastal kohalike omavalitsuste valimisel.