Viljandi maakonna tervikuna edelapoolseima omavalitsuse Mõisaküla juhid said vist küll korraliku ninanipsu osaliseks, kui selgus, kes siis tegelikult Edelaraudtee aktsiaseltsi erastab.
Ilmselt oldi kogu eelneva GB Railwaysi erastamismängu ajal hoolsalt inglise keelt õpitud. Nüüd aga tuleb välja, et uhke ingliskeelse sildiga ukse taga saab muret kurtmas käia endiselt maarahva keeles.
Mõistagi on veel ennatlik öelda, kas see, et raudteefirma jäme ots on kohalike meeste Henn Ruubeli ja Marcel Vichmanni käes, tähendab Mõisaküla jaoks plussi või miinust. See väikelinn ei ole teatavasti loobunud üritamast Edelaraudteele selgeks teha, kui vajalik oleks taastada korralik raudteeühendus Mõisakülaga ja läbi selle ka piiritaguse riigi Lätiga.
Nii nagu pole maha maetud ka unistust Mõisaküla rahvusvahelisest tolli- ja piiripunktist, mille rajamise rauda on kohalikud juhid samuti juba aastaid mõlema riigi valitsuse tasemel tagunud.
Need kaks asja on ju selgelt teineteisega ühenduses, sest sõnapaar ?rahvusvaheline raudteeühendus? eeldab mõistagi nii piiri kui tolli olemasolu.
Iseküsimus on see, kas mõisakülalaste lootuste täitumine just hüppeliselt tõstaks näiteks Viljandimaa ettevõtjate toodangu eksporti Lätti. Selline asi oleneb ikka eeskätt (võõral) turul läbi läbilöömisest, mitte piiripunkti asukohast või turule minemise teekonnast. Ent normaalseks suhtlemiseks kas või piirialade vahel võiks Mõisakülas täisvarustuses piiriületuskoht olla küll.
Jääb siis üle oodata, kas muudatused Edelaraudtee-rindel toovad enesega kaasa ka muudatusi Viljandimaa edelanurgas asuvas Mõisakülas ja selle ümbruses.
Seotud lood
Et riigiametid või elutähtsate teenuste osutajad pakuvad küberkurjategijatele huvi ei üllata kedagi. Tõsiasi, et igapäevaselt rünnatakse ka väikeettevõtteid tuleb ilmselt paljudele uudisena – sageli ka neile endile.
Hetkel kuum
Inflatsioon võib lähikuudel uuesti kiireneda
Tagasi Äripäeva esilehele