Fitchi hinnangul on Eesti majanduse tugevuseks hästitoimiv ning põhiliselt välisomanduses olev pangandussüsteem, ulatuslikud välisinvesteeringud, järjekindel majanduspoliitika ning riigi edusammud ühinemisläbirääkimistel Euroopa Liiduga. Agentuur tõstab esile madalat üldvalitsuse võlga, mis moodustab SKPst vaid 5,4%.
Eesti Panga analüüs kinnitab, et inflatsiooni, välisvõla ja fiskaalpositsiooni tase on täiesti võrreldavad nn. A-reitingugrupi riikide näitajatega ning meie puhul peetakse lisaks positiivseks reformide ja EL ühinemisläbirääkimiste edukust
Eesti probleemideks peab Fitch väliskeskkonnast sõltuva majanduse väiksust ja avatust, jooksevkonto defitsiidi suhteliselt kõrget taset, suurt tööpuudust ning regionaalset ebavõrdust, suuri summasid nõudvaid keskkonnakahjusid ning pingelisi poliitilisi suhteid Venemaaga.
Fitch tõstis Eesti reitingu tasemele BBB+ tasemelt BBB 2000. aastal. Kaks teist suuremat reitinguagentuuri, Moody?s ning Standard Poor?s on Eestile andnud sama, Baa1/BBB+ reitingu.
Üleminekuriikidest on Eestist kõrgem Fitchi poolt antud riigireiting A Sloveenial, Ungari reiting on Eestiga võrdne A-. Nõrgem reiting BBB+ on T?ehhil ja Poolal. Läti reiting on BBB ja Leedul BBB-.
Fitch teatas juuli lõpus, et agentuur kaalub reitingu võimalikku tõstmist kahe peamise faktori valguses, milleks on maailmamajanduse kasvu aeglustumise mõju Eesti välispositsioonile ning Eesti riigirahanduse pikaajalised väljavaated. Reitinguagentuuri missioon külastas Eestit 10. ja 11. juulil käesoleval aastal, 30. juulil lisas Fitch reitingule positiivse väljavaate.