- OMX Baltic0,00%299,53
- OMX Riga0,27%890,79
- OMX Tallinn−0,11%2 061,27
- OMX Vilnius−0,1%1 206,33
- S&P 5000,25%6 279,22
- DOW 300,19%44 337,29
- Nasdaq 0,52%20 837,55
- FTSE 1000,48%8 969,83
- Nikkei 2250,6%39 901,19
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,43
- OMX Baltic0,00%299,53
- OMX Riga0,27%890,79
- OMX Tallinn−0,11%2 061,27
- OMX Vilnius−0,1%1 206,33
- S&P 5000,25%6 279,22
- DOW 300,19%44 337,29
- Nasdaq 0,52%20 837,55
- FTSE 1000,48%8 969,83
- Nikkei 2250,6%39 901,19
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%90,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Võimaluse eest energiat tarbida peab maksma
Tarbijakaitseameti hinnangul kaob tarbijal võimaliku elektri püsitasu kehtestamisega selge arusaam, mille eest ta maksab, kuna kauba ühikud jagatakse komponentideks.
Samuti on tarbijakaitseamet seisukohal, et püsitasu kehtestamine on vastuolus tarbija huviga säästlikule majandamisele, sest tarbija peab püsitasu maksma ka siis, kui ta energiat ei tarbi.?
Tundub, et tarbijakaitseamet ei ole süvenenud sellesse, mille eest tarbija tegelikult maksab, sest püsitasu sisaldav tariifisüsteem püüab just seda informatsiooni tarbijani viia. Teatavasti on vaja elektri tarbijani toomiseks olulisi investeeringuid, mille suurus sõltub lõppkokkuvõttes sellest kui suurt võimsust planeerib tarbija kasutama hakata e. tellib. Nende investeeringute katteks küsitakse tarbijalt liitumistasu, mis võeti kasutusele 90ndate keskel.
Kogu energiasüsteem peab olema pidevalt valmis tarbijat varustama elektriga. See tähendab, et investeering vajab pidevat käitu ja korrashoidu - regulaarset järelvalvet, ülevaatusi, hooldusi, kontrolle, remonte.
Elektrijaamades peab olema ?soojas? reserv, mida iga hetk kasutusele võtta, ja võrku peab olema investeeritud rohkem tarbijad tellinud on, et koormuste tõusga mõistliku aja jooksul toime tulla. Lõpuks tuleb tarbijale saata koju arve, tema arvestit tuleb regulaarselt taadelda.
Lõpuks on energia, mida toodetakse igal hetkel vastavalt sellele, kui palju seda tarbitakse ja mille kulud kogu ahelas praktiliselt ainsana on sõltuvuses konkreetselt tarbitud kilovattundidest ja sellest kas energiat tarbitakse tippkoormuse või alakoormuse ajal. Niisiis antakse ka energia hinnaga kliendile märku mis väärtus energial on.
Võiks öelda, et senini jättis nõukoguliku raiskamise tingimustele vastav tariifisüsteem tarbijale petliku mulje, et ta maksab ühe kauba eest, samas kui ta sai tegelikult mitu teenust. Erinevate komponentide kaupa tasude määramine annab tarbijale võimaluse valida just oma tarbimise struktuurile optimaalseim lahendus. Ka võimaluse maksta ainult tarbitud energia alusel, kuid tänu suuremate riskide võtmisele energiafirma poolt ning vajadusele üleinvesteerda, tuleb sellise energiatariifi kasutamine paratamatu
Püsitasudega tariifisüsteemi kasutavad maailmas enamus infrastruktuuri ettevõtted. Näiteks telefonifirmade puhul oleme sellega harjunud, et maksame abonenttasu sõltuvalt sellest, kas oleme ühendanud üldisesse võrku ühe telefoni, ISDN seadme või keskjaama. Tuleb harjuda ka elektri puhul, sest ainult see võimaldab tarbijani viia nn. ?hinnasignaali? võrgu läbilaskevõime ja valmisoleku väärtuslikkuse kohta.
Makstes võimaluse eest energiat tarbida, on põhjust ka energiavarustajalt töökindlust s.o. kvaliteeti nõuda.
Seotud lood
Enimloetud
1
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
3
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Nii Eesti kui Hispaania kinnisvara ABC
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Fermi Energia: hea, kui asjad selgeks saavad
Nii Eesti kui Hispaania kinnisvara ABC
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Podcastid
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tagasi Äripäeva esilehele