Arnold Rüütel: toetan ettevõtjaid

Täiesti kindlasti. Usun, et see on poliitiliste jõudude kokkuleppe küsimus ja minu osa on siin väike, kuid ma soovin tõesti, et majandus hakkaks arenema ka riigi kaugemates piirkondades ja inimesed ei lahkuks sealt, jättes olemasolevad põhivarad kasutult seisma. Esimene samm selleks oleks arendada ja tugevdada infrastruktuuri maal, mis loomulikult eeldab vahendite olemaolu. Vahendeid meil muidugi kohe vajalikul hulgal anda ei ole. Kuid on vaja saavutada põhimõtteline seisukoht, et me taotleme seda eesmärki. Siis hakkab sinna tulema meie oma kapital, nii palju kui seda on, ja seejärel ka väliskapital.

See pole minu väljamõeldud asi. Eesti taasiseseisvumise algperioodil jooksis see ka meie seadustest läbi, kuid siis loobuti. Eesmärk oleks, et investeeringud hakkaksid julgemini liikuma ka maapiirkondadesse. Mõtlen siin nii oma- kui väliskapitali. Ka see on eri poliitiliste jõudude diskussiooni objekt. Muide, selliseid meetodeid on mujal maailmas rakendatud, näiteks Skandinaaviamaades.

Jah, selge on see, et maa hind meil ja mujal Euroopas, aga ka näiteks Soomes, erineb mitte kordades, vaid ehk koguni kümnetes kordades. Seetõttu on välismaalastel praegu väga soodus osta Eestis maad ja seda eriti sellistes kohtades, kus selle hind lähemal ajal ilma kahtluseta tõuseb. Mõtlen siin metsamaad, viljakat põllumaad ja maad looduslikult kaunites kohtades. Asume suhteliselt soodsas kliimavööndis ja see võib välismaal tõsist huvi pakkuda. Kinnitust sellest võib leida Saaremaalt, kus on väga palju kinnistuid rannikuäärsetel aladel soomlastele ja rootslastele müüdud. Samas on Ida-Virumaal omandanud suure hulga kinnistuid Venemaa kodanikud. Mul ei ole selle vastu mitte midagi, kui keegi, kes soovib integreeruda Eesti ühiskonda, siin maad ostab. Küsimus pole üksikisikus, kuid kui sellest kujuneb tõsine protsess, võib see probleemiks osutuda. Ja sellise tõsise protsessi tunnused on täna Eestis juba olemas.

Usun, et see on jällegi poliitiline küsimus ja president ei saa siin ei keelata ega käskida. Seadused tuleb kohandada selliselt, et see ei võtaks tõsise protsessi ilmet. Ei tohi juhtuda nii, et maainimene, kel on kodu koos maa või metsaga sellises kaunis kohas, ei suuda enam oma ea ja majandusliku olukorra tõttu seda kasutada.

Ma ei ütle, et me ei peaks sinna minema. Nii ma ei mõtle, kuid usun, et siin on võimalik saavutada kokkuleppeid. Nõuda selliseid asju, mis viivad meie ühiskonna ja inimesed erakordselt keerulisse olukorda, pole ju ka õige.

Ma ei ole praegu veel valmis vastama, mida tuleks kohe ette võtta. Valimiskampaania programm oli nii tihe, et ma pole veel jõudnud nende dokumentidega tutvuda, mis riigikogu liikmeile avalikustati. Põhimõtteliselt olen aga olnud olnud elektrijaamade erastamise vastu selle protsessi algusest peale.

Leian, et see argument, et meil endil pole selleks vahendeid, ei vasta tõele. Me ei ole oma võimalikku laenuressurssi täies mahus kasutanud. Elektrijaamad on selle sõna kõige otsesemas mõttes strateegiline ettevõte ja mina leian, et strateegilisi ettevõtteid ei tohiks maha müüa. Elektrienergial on suur osakaal kõigi hindade kujunemises, rääkimata sotsiaalsetest tagajärgedest.

Põhjamaades pole nii jõulist erastamisprotsessi, nagu meie seda esialgselt kavandasime, kunagi läbi viidud. Rahva survel on nüüd meil siiski veidi taandutud, kuid siiski mitte sel määral, nagu oleks pidanud. See etapp, mis nüüd läbitud, on nii kaugele läinud, et peatamisest ei saa siiski enam rääkida.

Täiesti kindlasti olen mina ettevõtjatesõbralik president, sest riik ega ühiskond ei saa areneda, kui me ei loo uusi väärtusi. On ju ettevõtjad need, kes loovad keskkonna uute väärtuste loomiseks. Ärgu sellest keegi solvugu, kuid ma toetan täiesti kindlalt just Eesti ettevõtjaid ja oma rahvuskapitali arenemist.

Ilma mingi kahtluseta. Isiku suhtes pole veel otsustanud, kuid mul on kontakte paljude tõsiteadlastega erinevatelt elualadelt.

Täiesti kindlasti. Seal on väga tõsiseid teadlasi ja ma usun, et nad on nõus jätkama, kuid tõenäoliselt kaasan ma sinna veel teisigi inimesi.

Selles väites võib olla nii mittearusaamist kui ka pahatahtlikkust. Pole mingit kahtlust, et toetun erinevate elualade väga kvalifitseeritud inimestele. Minu lähikonnas pole kunagi olnud inimesi, kes on ühekülgsed ja taotlevad mingeid kõrvalisi, rahvuslike huvidega vastuolus olevaid eesmärke. Kartuseks pole absoluutselt põhjust.

Praegu olen küll olnud avalikkusele kogu see aeg kättesaadav. Kahe kõne vahet on ehk kõige rohkem 10?15 sekundit ja kui ma ise ei jõua telefoni võtta, sest räägin parasjagu teisega, siis aitavad lapselapsed.

___________________________________________