• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Edukas kinnisvaraäri siirdub metsa ja põllule

    1995. aastal loodud firma eesmärk ja äriidee seisneb investeerimises metsamaasse ning selle baasil erametskonna moodustamises. Ettevõtte kasvades lisandusid metsakinnistute majandamisele 2000. aastal loomuliku arenguna ka põllumaad. Tänaseks on osaühing Maa ja Mets koostanud metsamajandamise kavasid 169 maaüksusele, mis ühtekokku hõlmavad 2242 hektarit metsamaad. Kui veel kaks aastat tagasi majandas ettevõte kahjumi ja kasumi piiril, siis 2000. aastal saavutati hüppeline kasumlikkus ? paarisaja tuhande kroonist kahjumit õnnestus kergitada 6,7 miljoni kroonise kasumini.
    Maa ja Mets tegutseb laial rindel ja Lõuna-Eestis esimestel aastatel teravat konkurentsi ei tunnetanud. Küll aga on see praeguseks ägenenud, sest igale metsakinnistule pretendeerib neli-viis ostjat. 2000. aastal oli maatulundusmaa tehingute osakaal kõigi kinnisvaratehingute seas maksumuse järgi umbes 16. Selles peitub ka loogiline põhjendus, miks valdav osa Eesti kinnisvarafirmadest tegutseb suuremates keskustes konkreetsete äri- või elamuprojektide arendamise või vahendamise kallal. Just viimased on tehingud, mis moodustavad lõviosa kinnisvaraturu mahust. Samas on täitmata turusektor andnud hakkajatele võimaluse ka maakinnistute majandamise vallas kiiresti areneda.
    Maa ja Metsa kaasabil saab müüa talu- ja metsamaad ning kasvavat metsa, tellida metsamaade haldamist, metsamajanduskava või lankide oksarehaga korrastamist, samuti aitab firma maja, suvila või elamumaa ostmisel väljaspool linna ning põllumaa, jahi- või puhkemaa omandamisel või rentimisel. Millest kõrvale on jäädud, on vahendustegevus. Seda selletõttu, et pole eetiline vahendada vara, kui ise oled võimalike ostjate seas.
    OÜ Maa ja Mets tegevjuhi Rubert Saluoksa hinnangul tuli edu peamiselt tänu sellele, et keskenduti konkreetsete piirkondade kujundamisele, mille tagajärjel toimus palju metsakinnistute müüke. Kasumi tõus oli suures osas tingitud teise järjekorra raietest saadud tuludest.
    ?Usume, et peagi tekib Tartumaal ja Lõuna-Eestis nõudlus ka väikeeramumaade järele, mistõttu kavatseme lähiajal ka neid hakata arendama,? räägib Saluoks. ?Seda enam, et maatulundusmaa osas võib tehingute arv seoses maareformi lõpulejõudmisega kahanema hakata.?
    Elu arenedes hakkab Eestimaal põllumaa rohkem hinda tõusma, usub Maa ja Metsa juhatuse esimees Madis Soodla. Kui metsamaa hind on näiteks 1995. aastaga võrreldes jäänud enam-vähem samaks, ulatudes Põlvamaal, kus paiknevad Eesti kõige väärtuslikumad metsad, üle 16 000 kr/ha, siis põllumaa turuhind on viimase viie aastaga hakanud üha enam lähenema maa maksustamise hinnale ja kohati juba ületabki seda. Põllumajandusliku maa turuhind jääb Lõuna-Eestis vahemikku 4000?8000 kr/ha. Saluoksa sõnul peaks eurooplase silmis nii Eestimaa põllu- kui metsamaal atraktiivust jaguma. ?Kui näiteks soomlane saab oma sealse 50 hektari suuruse põllukinnistu eest Eestis mitu korda rohkem põldu ning võib sellel siin tema mõistes suhteliselt väikeste kulutustega rohkem ka toota, siis on täitsa olemas oht, et Euroopa Liidu tulekuga saabuvad meile ka põllumaid ülesostvad välismaalased,? arutleb Rubert Saluoks.
    Samas pole Maa ja Mets välismaalastele veel ühtegi põllukinnistut müünud, on vaid mõned lühiajalised rendilepingud. ?Jutumehi käib siin kogu aeg, aga õigeid tegijaid pole siiani nähtud,? lisab Soodla.
    ___________________________________________
    OÜ Maa ja Mets tegevus sammub ülesmäge
    - asutati 1995. aastal
    - metsakorralduslike töödega alustas 1999. aastal
    - praeguseks on koostatud 169 metsamajandamise kava 2242 hektarile
    - 2000. aasta lõpus oli Maa ja Metsa omanduses 213 kinnistut kogupindalaga 5131,6 hektarit
    - praeguseks on lisandunud 60 kinnistut umbes 1190 hektariga
    - 2001. aastal alustas koostööd ASiga Hareto Põld, et hallata põllumaid ja arendada tootmisprojekte
    - firma on omandanud maatükke, kus kavatseb hakata väikeeramumaad arendama
    - 2000. aasta majandusaruande järgi oli ettevõttel põhivarasid 28,2 miljoni krooni eest (sh maa soetusmaksumus 25,9 miljoni krooni väärtuses)
    - kui 1999. aastal oli firma realiseerimise netokäive 6,4 miljonit krooni, siis 2000. aastal juba 20,1 miljonit
    - 2000. aastal sai Maa ja Mets metsa- ja materjalivarguste tõttu umbes 380 000 krooni kahju
    - ühe hektari puhastamine võsast jm künniks ettevalmistamise tööd lähevad firmale maksma üle 1000 kr/ha
    - normaalse saagikuse korral võib vilja müügist teenida 4500?5500 kr/ha (kui korraga haritakse 400 hektarit või rohkem)
    ___________________________________________
    Maa ja Mets Lõuna-Eesti turuliider
    (turuosa Jõgeva-, Tartu-, Põlva- ja Võrumaa hoonestamata kinnisvara tehingutes)
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Ülevaade Eesti kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmadest
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Venipak avab Eestis kaks uut pakisorteerimise keskust
Venipak kavatseb Eestis investeerida 200 000 eurot, avada kaks uut pakkide sorteerimiskeskust Türil ja Viljandis.
Venipak kavatseb Eestis investeerida 200 000 eurot, avada kaks uut pakkide sorteerimiskeskust Türil ja Viljandis.