Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Haiglareform kergitab maksukoormust

    ?Ühel päeval me paratamatult jõuame selle küsimuseni,? kommenteeris sotsiaalminister Eiki Nestor maksukoormuse tõusu.
    Nestori sõnul ei peaks maksu tõstma selleks, et ehitada uhkemasse korda praegune haiglavõrk. Kuid kuna Eesti on vananeva elanikkonnaga riik ja inimeste nõudmised raviteenuste kvaliteedile tõusevad, kerkib lähiajal arutelu sotsiaalmaksu tõstmise üle.
    Järgmisel aastal riigieelarvet koostama asudes peavad rahandusministeeriumi ametnikud leidma 400 miljonit krooni haiglate ümberehitusteks.
    Mitme aasta jooksul peab riik investeerima kokku 4,5 miljardit krooni ainuüksi Eesti haiglate ehitustöödeks.
    Haiglate reformimise eesmärk on muuta tervishoiusüsteemi ülalpidamine kokkuhoidlikumaks ja Eesti vajadusi arvestavaks.
    Tavainimesele muutub kaugemaks haiglaravi kättesaadavus, mis oli loodud arvestades Nõukogude Liidu militaarvajadusi, kuid ei sobi Eesti riigi võimalustega.
    Tänase 78 haigla asemel jääb alles 13. Alles jäävate haiglate arv võib osutuda suuremaks, arvestades Eesti militaarvajadusi, ütles Teet Lainevee kaitseministeeriumist.
    Need haiglad, mis ei hakka tegelema igapäevase raviga, muutuvad hooldusasutusteks.
    Reformikava käigus moodustatakse Eestisse ainult kaks piirkondlikku haiglat, üks Tallinna ja teine Tartusse. Enamik operatsioone ja suurem osa haiglaravist toimub nendes haiglates. Massiivseks ravikontserniks muutub Tallinnas Mustamäe haigla, Tartus teenindab inimesi Tartu Ülikooli kliinikum, mis ühtlasi jääb ka ülikooli õppebaasiks.
    Väljaspool Tallinna luuakse keskhaiglad Jõhvi ja Pärnusse.
    Üldhaiglad jäävad Haapsallu, Kuressaarde, Narva, Paidesse, Rakveresse, Viljandisse, Võrusse. Nendes haiglates võtavad tõbiseid vastu eriarstid, haiglaravile jäetakse inimesi vaid äärmisel vajadusel, enamik saadetakse kesk- või piirkondlikku haiglasse.
    Haiglatena lõpetavad tegutsemise Kärdla, Jõgeva, Rapla, Põlva ja Valga haiglad. Nende linnade inimesed peavad eriarsti vastuvõtule sõitma teistesse keskustesse.
    Reformikava ei näe ette mitte ainult arstiabi andmise süsteemi ümberkujundamist, vaid ka laiaulatuslikku ehitustegevust, mis seab tõsise surve igaaastasele riigieelarvele.
    Praeguse kava kohaselt leiab riik igal aastal ehitustegevuseks 400 miljonit krooni. Raha leidmiseks lõpetatakse esiteks maksuvabastus tervishoiuteenustele ja kehtestatakse nullprotsendiline käibemaks. Sellega leitakse esialgsetel hinnangutel kümneid miljoneid kroone. Muudatus ei puuduta patsiente, vaid haiglatel tekiks motivatsioon osta näiteks koristamis- või turvateenust teistelt ettevõtetelt.
    Teiseks on plaanis haigekassa eelarve ümber jagada. Praegu ei ole seadused haiglate ehitustegevust käsitlenud kuluna, mida haigekassa peaks katma. Täna tuleb valitsuses arutusele uus ravikindlustusseadus, kuhu on võimalus see muudatus sisse viia.
    Kolmandaks hakkavad inimesed ise rohkem ravi eest maksma. Näiteks muutub tasuliseks täiskasvanute hambaravi. Ka seda käsitleb uus ravikindlustusseadus.
    Neljandaks peaksid omamoodi maksu hakkama maksma need haiglad, kus on riigi rahaga juba olulisi ehitustöid tehtud.
    Rahandusministeeriumi nõuniku Madis Mülleri sõnul on haiglate ehitamise keerulises rahastamise süsteemis seni lõtk, raha on vaja lisaks. Olulist rahasüsti on vaja uue süsteemi käivitudes ehk juba tuleval aastal riigieelarvet koostades.
    Reformijate mõtetes on nägemus, et lähitulevikus võiksid ka näiteks kinnisvaraarendajad ehitada haiglahooneid, mille haiglad pikema aja jooksul välja ostavad või maksavad kasutamise eest renti. Samuti võivad haiglad võtta ehitamiseks laenu. Kindlustunnet peaks lisama see, et haigekassa katab põhjendatud kulud. Ehituskulude põhjendatuse hindamiseks on väljatöötamisel omaette süsteem.
    Eiki Nestor ütles, et üks võimalus leida inimeste ravimiseks rohkem raha võib olla ka haigekassa rahastamise põhimõtete muutmine. Kui seni on haigekassal täpselt nii palju raha, kui sotsiaalmaksust laekub, siis Nestori ettepanekul võiks leppida kokku protsendi, mis igal aastal riigieelarvest ravikindlustusele kulutatakse. ?Senises mahus ei saa jätkata,? ütles Nestor.
    Praegu moodustavad ravikindlustuskulud Eestis sisemajanduse kogutoodangust 6 protsenti, mis on võrreldes arenenud riikidega keskmine tase.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Karoli Niilus: riigihangetega saab aidata lahendada keskkonna- ja sotsiaalprobleeme
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
Riigihanked peidavad endas paljudele teadmata ressurssi – võimalust laiemalt toetada ühiskondlikku toimetulekut, kirjutab rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik Karoli Niilus.
ELMO käive prognoositust mitu korda väiksem
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Raadiohommik: Sri Lanka kaoses tegutsev Eesti ettevõtja, Boris Johnsoni langus ning mees, kes nägi ette 20protsendilist inflatsiooni
Reedeses hommikuprogrammis räägime, kuidas tõelises kriisis ettevõtjana hakkama saada. Kõneleme Sri Lankal tegutseva restorani- ja hosteliäri omaniku Krõõt Laessoniga. Sri Lankal kestavad juba pikalt rahutused ja näiteks energiakriis on seal tasemel, kus elektrit lihtsalt ei olegi.
Reedeses hommikuprogrammis räägime, kuidas tõelises kriisis ettevõtjana hakkama saada. Kõneleme Sri Lankal tegutseva restorani- ja hosteliäri omaniku Krõõt Laessoniga. Sri Lankal kestavad juba pikalt rahutused ja näiteks energiakriis on seal tasemel, kus elektrit lihtsalt ei olegi.
Raadiohommik: millal kord kiire hinnatõus maha rahuneb?
Neljapäevases hommikuprogrammis räägime värskest inflatsiooninumbrist, kiiresti kallinevast toidust, kriisidest taastuvast Tallinkist ja kuulete, mis krüptomaailmas praegu toimub.
Neljapäevases hommikuprogrammis räägime värskest inflatsiooninumbrist, kiiresti kallinevast toidust, kriisidest taastuvast Tallinkist ja kuulete, mis krüptomaailmas praegu toimub.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.