Uue kinnisvara liisimine kallineb käibemaksu võrra

Praeguses käibemaksuseaduse tähenduses ei teki kinnisvara võõrandamisel käivet. Uuest aastast jõustuva seaduse kohaselt arvatakse kinnisasjad kaupade hulka, kuid nende käive on maksuvaba.

Erandina maksustatakse 18 protsendiga müügiks ehitatud hoonete ja nende aluse maa võõrandamine nende esimese omaniku poolt ning krundid, kui nendel ei asu ühtki ehitist.

Uue seaduse kohaselt on maksustamise aspektist oluline vahe, millises ehitusjärgus on objekt praegu ja seaduse jõustumisel ning kas liisingufirma lepingupartneriks on eraisik või juriidiline isik.

Liisingühingute Liit on seadust põhjalikult analüüsinud ja toonud välja juhtumeid, mis seaduse praeguses redaktsioonis pärsivad liisingufirmade äritegevust või tõstavad liisingumakset lõpptarbija jaoks.

Liisingühingute Liidu tegevdirektori Reet Hääle sõnul raskendavad radikaalsed muutused seadusandluses investeeringute planeerimist, sest liisinglepingud sõlmitakse pika perioodi peale.

Vaatamata sellele, et seaduse koostajad viitavad Euroopa Liidu nõuetele, on mitmed küsimused küsimused jäetud riikide endi otsustada, nt ehitise esmane müük on Euroopa Liidus käibemaksuvaba, ütles Hääl.

Enim kannatavad seadusest tulenevalt liisingufirmade arendusprojektid, sest nendele pindade puhul kuulub maksustamisele nii põhiosa kui ka intress.

Ühisliisingu pearaamatupidaja Tiina Antoni sõnul kallinevad korterid pooleliolevates hoonetes, mille esimeseks omanikuks on liisingufirma krundi maksumuselt arvestatud käibemaksu võrra.

Ühisliisingu kinnisvara projektijuht Tõnu Uustalu ütles, et suuri arenduspiirkondi, mis sellest muudatusest kannataksid, Ühisliisingul ei ole. Muutmist vajavate lepingute osakaal ei ole Uustalu sõnul kuigi suur ning need jõutakse selle aasta sees üle vaadata.

3,2 miljardi krooni suurusest Hansa Liising Eesti kinnisvaraportfellist moodustavad arendusprojektid umbes seitsmendiku. Hansa Liising Eesti kinnisvaratoodete klientide arv ulatub 4200ni.

Hansa Capitali Grupi pearaamatupidaja Marge Sirge näeb topeltmaksustamise ohtu juhul, kui hoone ehitust on alustatud sel aastal, ent see valmib aastal 2002. Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei saanud liisingufirma ehitamise kulutustelt käibemaksu tagasi küsida, mistõttu see sisaldub objekti hinnas. 2002. aastal peab liisingufirma objekti esimese omanikuna käibemaksu lisama, olenemata sellest, et see hoone hinnas juba sisaldub. Klient, kes on maksnud nt kolmandiku hoonest kinni ilma käibemaksuta, peab järgmisest aastast alates maksma ka jääksummalt arvutatud käibemaksu.

Tühjadele kruntidele hinnale lisanduv käibemaks muudab Tiina Antoni sõnul kruntide liisimise sedavõrd ebasoodsaks, et kliendil on kasulikum laenu võtta. Laenu puhul on omafinantseering üks kolmandik kinnisvara maksumusest, liisingut on võimalik saada ka väiksema omafinantseeringuga.