Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    IMFi taasleiutamine

    Viimase 20 aasta rahanduskriise ? rahvusvahelise võla kriisi 1982, Mehhiko kriisi 1994. a., tekkiva turu kriisi 1997-1999, ja nüüd kriisi, millega maadlevad Argentina ja Türgi ? eristav tunnus on olnud suletus maailmamajanduse perifeeriasse. See on põhjustanud tohutu lahknevuse majanduslikus ja finantssuutlikkuses. Samal ajal kui perifeeria on kogenud kriisi kriisi järel, on kese jäänud stabiilseks ja majanduslikult jõukaks.
    Ajaloo vältel on tüüpilised rahanduskriisid viinud suurte ümberkorraldusteni, k.a keskpankade ja teiste inspekteerivate organite tulemine. Need institutsioonid maailmamajanduse keskmes asuvates riikides on praegu küllalt küpsed juhtimaks kõrvale 1930. aastate finantsnihestustega sarnaseid segadusi. Kuid reguleeriva rahvusvahelise raamistiku väljatöötamine ei ole finantsturgude globaliseerumisega sammu pidanud.
    1997.-1999. a kriisist saadik on rõhutatud reguleerivate mehhanismide tugevdamise tähtsust tekkivates turumajandustes, kuid rahvusvahelist reguleerivat mehhanismi on, kui üldse, siis nõrgestatud. On olemas laialt levinud arvamus, et tegelikult aitasid IMFi päästesaadetised kriisile kaasa, tekitades majandusteadlaste kõnepruugi järgi ?moraaliriski? ? turul osalejate ootuse, mille põhjal saab loota IMFile, et too päästab hädasolevaid riike ning aitab raskest olukorrast välja kreeditorid. Sellest seisukohast lähtudes nõrgestasid IMFi päästesaadetised turudistsipliini, soodustades ebaratsionaalset ja ebastabiilset laenubuumi.
    Ent turufundamentalistid eksivad, väites et moraaliriski kõrvaldamine ongi kõik, mida tarvis, asetamaks rahvusvahelist finantssüsteemi kindlatele jalgadele. Süsteem on rängalt keskme ? eelkõige USA ? suunas kaldu, kes juhivad keskpanga monetaarpoliitika määramist. Moraaliriski elimineerimine laseb perifeeria ebasoodsal siseolukorral peegelduda pelgalt kapitali hinnas ja kättesaadavuses.
    1997.-1999.a kriisi jooksul ja järelmõju ajal on IMF teinud volte face, pöörates erasektori raskest seisust väljaaitamise vastupidiseks. Kuludejagamise hinnast on tehtud turuhindade faktor. Selle tulemusel on oluliselt tõusnud tekkiva turu finantsi riskipreemia ja riski/hüvitise arvestus on pööranud tekkivatesse turgudesse investeerimise vastu.
    IMFi strateegiamuutus olnuks edukas tekkivate turgude buumi kordumise ennetamiseks, kuid see on juba tekitanud vastupidises suunas toimiva probleemi. Kapitali kõrge hind ja kättesaamatus on uus finantsnakkuse vorm, mis ilmutab end mitte ainult väliste kaudsete investeeringute puuduses, vaid ka sisekapitali äravoolus.
    See paneb perifeersete maade siseriiklikud firmad piiriüleste korporatsioonidega võrreldes sisemiselt ebasoodsasse olukorda. Kui residendilaenud, kaudne kapitaliinvesteering ja erakrediidivood kokku võtta, selgub tegelikult puhaskadu tekkivatelt turgudelt 1997. a alates ? plusspoolel olevast 81,7 mld dollarist 1996 on saanud negatiivne 104,7 mld dollarit aastal 2000, mida tasakaalustavad veidi suuremad otseste välisinvesteeringute juurdevoolud ja riiklik finantseerimine. Võrreldes 35 keskmisega 1997.-1999.a, voolasid 2000.a hämmastavad 64 globaalsest puhaskapitali ekspordist paremate investeerimisvõimaluste otsingul USAsse.
    Moraaliriski elimineerimisest globaalrahanduses ei piisa; tasasema mängumaa loomiseks ja soodustamaks kapitalivoolu perifeersetesse riikidesse tuleb käiku lasta uued ergutusvahendid, mis peaks võtma laenugarantiide jt krediiditõusude vormi, mis kindlustaks IMFi võimupädevust ja mõju tuleviku kriiside ennetamisel.
    Kriisi ennetamise ja sekkumise vahel peaks olema parem tasakaal ja parem tasakaal peaks olema riikidele kindla strateegia järgimiseks ergutusvahendite andmise ja nende riikide karistamise vahel, kes seda ei tee. Ülesanded on omavahel seoses: ainuüksi stiimulite abil saab IMF avaldada tugevamat mõju eraldiasuvate riikide majanduspoliitikale enne, kui riik pöördub IMFi poole kriisiolukorras.
    Nende põhimõtete rakendamiseks panen ette järgmised meetmed:
    IMF peaks riigid klassifitseerima. Kõrgeim järk teeks riigi automaatselt muudest teguritest sõltuvate krediidilaenude limiidinõuetele vastavaks ning võlakirjaomanikele antaks tagatis selle kohta, et IMFi programmi puhul suhtutakse nende pretensioonidesse täie respektiga. See tõstaks riigile antavat krediiti. Kontrastina teeks IMF madalaima järgu maadele ette selgeks, et ta ei taha hakata osalema programmis ilma erasektoripoolse kuludejagamiseta. Caveat emptor: ostja vaadaku ette. Võiks olla üks või rohkem vahepealset järku, kus IMF võib nõuda kuludejagamist mitmesugusel tasemel;
    Basle?i kokkulepe, mis seab kommertspankadele rahvusvaheliselt kehtestatud nõuded, saaks IMFi järgud ümber arvestada teisendusteks kapitalinõuetes;
    Föderaalreserv, Euroopa Keskpank, Inglise Pank ja Jaapani Pank saaksid oma diskontoarvestuse krediteerimisprogrammi alusel nõustuda valitud riikide määratud riigivekslite emiteerimistega. Selle privileegi saaks reserveerida teatud riikidele või eriti ohtlikeks olukordadeks.
    Need reformid annaks IMFile ja tema liikmeile tõhusamad vahendid ennetamaks rahvusvahelisi rahanduskriise ning vähendamaks majanduslikku ebavõrdsust globaalsüsteemi keskmes ja perifeerias asuvate riikide vahel. Nende rakendamiseks peame esmalt ületama turufundamentalistide vastuväited, kes tahavad IMFi elimineerida või vähendamise suunas saneerida.
    George Soros on Avatud Ühiskonna Instituudi ja Sorose Fondi Juhatuse esimees.
    © Project Syndicate
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Vastukaja: puuduv lisarahastus võib tuua ettevõtjate põua riigihangetel
Riigi ehitustöödele lisaraha leidmata jätmise varjus varitseb oht, mis lõpptulemusena suurendab kulu, kirjutab vandeadvokaat Keidi Kõiv advokaadibüroost RASK vastukajana
Riigi ehitustöödele lisaraha leidmata jätmise varjus varitseb oht, mis lõpptulemusena suurendab kulu, kirjutab vandeadvokaat Keidi Kõiv advokaadibüroost RASK vastukajana
Suur galerii: InvesteerimisFestivali teine päev
Nädalavahetusel kogunes Toosikannu puhkekeskuses üle 1500 investeerimishuvilise siinse regiooni suurimale investeerimisüritusele InvesteerimisFestival. Toome pildis teieni teise päeva paremad hetked.
Nädalavahetusel kogunes Toosikannu puhkekeskuses üle 1500 investeerimishuvilise siinse regiooni suurimale investeerimisüritusele InvesteerimisFestival. Toome pildis teieni teise päeva paremad hetked.
Kasvuekspert: lühiajaline mõnu tekitab halbu harjumusi
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Lühiajaline mõnu kipub alati võitma pikaajalisi eesmärke ning see on põhjus, miks inimesed ei saa lahti halbadest harjumustest, selgitas kasvuekspert Indrek Saul.
Verston võitis 10 miljoniga Võrumaa teede riigihanke
Taristuehitaja Verston sõlmis transpordiametiga lepingu, mille kohaselt hakkab Verston järgmisel viiel aastal hooldama 1250 kilomeetrit Võrumaa peamisi maanteid.
Taristuehitaja Verston sõlmis transpordiametiga lepingu, mille kohaselt hakkab Verston järgmisel viiel aastal hooldama 1250 kilomeetrit Võrumaa peamisi maanteid.
Reformierakonna minister soovitab Tallinnal haigla raha välja võidelda riigieelarvest
Tallinna Haigla rajamine on kogu Tallinnale ja laiemalt tegelikkult ikkagi oluline ning ELi rahastusest ilmajätmise järel tuleb raha hakata taotlema riigieelarve strateegiast.
Tallinna Haigla rajamine on kogu Tallinnale ja laiemalt tegelikkult ikkagi oluline ning ELi rahastusest ilmajätmise järel tuleb raha hakata taotlema riigieelarve strateegiast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.