Eesti keeles pärast selle lavastuse äravaatamist pealkirja lahti seletades võib iga vaataja jõuda erinevale tulemusele: kellegi jaoks tähendab ?No more tears? soovitust nutt lõpetada, mõne jaoks märgib ehk lõppematut kannatust, kus pisarad ammu otsa nutetud, kellegi jaoks aga päikesega lõppevat vihmasabinat.
Saalisistujad nähtud etendusel ise küll pisaraid ei valanud. Pigem vastupidi ? hoolimata näidendi karmidest teemadest ning näitlejate surmtõsiselt ette kantud rollidest kostis saalist siiski pigem naeruturtsatusi kui nuukseid. Iseasi, mida keegi tegelikult eneses tundis või mõtles, mida meenutas või unustada püüdis. Armastus ja selle puudumine, üksildus ja selle talumine, lootus ja lootusetus on ühelt poolt lõputult läbi käiatud teemad, teiselt poolt aga ikka ja jälle iga päev ja igaühega meist korduda võivad hetked.
Lavastaja ja trupi poolt kokku kirjutatud tekstides on kasutatud motiive siinmailgi tuntud Ricky Lake?i teleshowst, kus eestlasele arusaamatu õhinaga lahatakse miljonite televaatajate ees intiimseid pere- ja suhteprobleeme ja mängitakse läbi nii pulmi kui ka matuseid.
Räigele õhtumaisusele vastandub jaapanlase Yukio Mishima lühinäidend, kus samale temaatikale lähenetakse hommikumaises tinglikkuses, napisõnalisuses, vaatemängulisuses. Sillaks kahe maailmavaate vahel on aga imeline armastusavaldus Sarah Kane?i sulest.
Pole kuulnud, et Von Krahli Teater oleks lavastuse esietenduse meelega Valentini ehk sõbrapäeva lähedusse sättinud, sisult sobib ta siia aga hästi ning säratab oma mõnevõrra nihestatud olekus igati pealinna ontlikku ja akadeemilisusse kalduvat teatripilti.
Autor: Reet Weidebaum
Seotud lood
Puhas töökeskkond tõstab inimeste motivatsiooni, mõjub hästi produktiivsusele ning jätab ka klientidele ning külalistele hea esmamulje. Tööruumides veedame väga suure osa oma ajast ning mitte keegi meist ei tunne end hästi ruumides, kus on üldine puhtuse tase madal.