- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,41%39 821,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,58
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,41%39 821,44
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna Börs hülgas oma väikeinvestorid
Kui Äripäev küsis Tallinna Börsi juhilt Gert Tiivaselt jaanuaris, mis HEX-süsteemiga liitumisel muutub, siis me vastust ei saanud. Nüüd on välja tulnud, et kauplemissüsteem on absoluutselt teistsugune, mistõttu esimene väikeinvestor sai valusalt kõrvetada. Oma süü? Lisaks läheb börsiinfo 1. aprillist tasuliseks.
Tallinna Börs ei vaevunud investoreid informeerima, seetõttu sai tema kui institutsiooni usaldus tugevasti kannatada. Eesmärk tekitada juurde aktiivseid investoreid kaugeneb meist üha. Sellegipoolest ? kuidas edasi?
Eesti nn maakleripõhine kauplemissüsteem on asendunud tehingupõhise süsteemiga. Peale Hansapanga, Telekomi ja Norma aktsia ei noteeri maaklerid ? neidki on järele jäänud vaid kaks ? enam muude aktsiate hindu, kuigi nii oli investorile kõige arusaadavam. Investor soovis näiteks osta Saku aktsiat turuhinnaga ja soodsaimat hinda noteerinud maakler müüs talle need oma kauplemisportfellist.
Enam mitte. Selle asemel klapitab börsisüsteem omavahel ostu- ja müügikorraldusi, mis investorid on sisse andnud. Seejuures peavad korraldused olema antud kindla, nn limiithinnaga. Kui leitakse kellegagi ühisosa, siis tehing toimub, kui mitte, siis ei toimu. Seepärast ei saa kindel olla, kas ja millal sinu antud tehingukorraldus realiseerub.
Ses mõttes oli vana süsteem parem ? turuhinnaga korralduse täitis maakler kohe. Kui uue süsteemi järgi oledki kehtestanud eelmisel hetkel kehtinud ja seega realistliku hinna, ei pruugi tehing toimuda, kui hind peaks hakkama tõusma ja sina olid just see, kes soovis aktsiaid osta.
Investorid peavad olema eriti tähelepanelikud, et hinnalahter saaks ikka tingimata täidetud. Muidu müüakse sulle aktsiad 15 kallimalt või ostetakse sinu käest 15 odavamalt, kui on turuhind. Sellised on HEXi reeglid ? karmid, aga kas Tallinna Börsi infoblokaadis ka õiglased?
Esimesel kahel päeval tekitas uus korraldus teravaid likviidsusraskusi, mistõttu ostu- ja müügikursside vahe (spread) venis ootamatult laiaks. Kahel maakleril polnud ju enam kohustust kõiki aktsiaid noteerida. Ikkagi ei ole normaalne, vähemalt senise börsikogemuse juures, et nt Hansapanga aktsia spread on 10?15 krooni.
Väikeinvestor tunnetab selgelt, et nagu ta pea välja pistab, tõmmatakse talle müts silmini. Enamikust pankade juures tegutsevatest maakleritest on üleöö saanud haid, kelle moto võiks olla: on ebaeetiline jätta kollanokkadele alles nende raha (Murphy seadus). Enam nad n-ö turgu ei tee ning investori ja börsi kui kauplemiskeskkonna vahel pole kedagi, kellelt nõugi küsida.
Suur miinus on, et uude tehingupõhisesse süsteemi on likviidsuse puudumine sisse kodeeritud. Kui midagi positiivset otsida, siis suure ajalise nihkega realiseeruvad tehingud välistavad tõhusamalt börsieufooria ja -paanika. Paraku oligi Eesti varasem süsteem pigem erand kui reegel, sest ka Läti ja Leedu börsid läksid kohe teist teed. Ilmselt on kohmakavõitu ja selgitusteta jäänud HEX-süsteem üks paratamatutest Euroliidu atribuutidest.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele