Jõustuv tolliseadustik toob vähe muutusi

Tolliseadustik, mis on raamseadus ning sisaldab sätteid tolliseadusest, tolliväärtuse määramise seadusest ning hetkel kehtivatest madalama astme seadusaktidest, on aluseks kõigile Eesti isikutele (TS § 6 lg 2) suhtluses tolliameti ja tema allasutustega.

Seadustiku eesmärk on kaasajastada ning viia kooskõlla hetkel kehtiv tolliseadusandlus Euroopa Liidus kehtivate nõuetega. Tolliseadustiku sätted on vastavuses Euroopa Liidus kehtiva tollikoodeksiga.

Kuna muutused tollisüsteemis on toimunud järjepidevalt juba viimased paar aastat, siis kardinaalseid ümberkujundusi tulemas pole.

Alates 1. juulist hakatakse kaupa liigitama vastavalt selle tollistaatusele, millest lähtuvalt toimub maksustamine. Segi ei tohi ajada kauba tollistaatust ning kauba päritolu, mis ei ole identsed mõisted. Kui kaup väljub EV tolliterritooriumilt, kaotab see Eesti tollistaatuse, kuid ei lakka olemast Eesti päritolu kaup.

Kui tolliseaduses räägiti ekspordi- ja impordimaksudest, siis tolliseadustikus on jutuks kaubandus-poliitilised meetmed, mis on kas tariifsed (tollimaksud) või mittetariifsed (keelud, piirangud). Kaudseteks maksudeks loetakse jätkuvalt aktsiise, käibemaksu. Kauba maksustamine toimub lähtuvalt tollitariifistikust ning kui maksuseadustes on kehtestatud tolliseadustikust erinevaid sätteid, siis rakendatakse maksuseaduses kehtestatut.

Ajutisel ladustamisel olevat kaupa võib enne sellele tollikäitlusviisi määramist hoiustada mereteed veetud kauba korral 45 kalendripäeva, tolliseaduses oli tähtajaks 60 kalendripäeva. Maantee-, õhu-, raudteetranspordiga saabuva kauba ajutise ladustamise tähtajaks saab olema 20 kalendripäeva. Hetkel veel kehtivas tolliseaduses on määraks 15 kalendripäeva sisenemisdokumendi aktsepteerimise päevast arvates.

Uus kord võimaldab kliendil lahendada enne tollivormistust ilmnenud puudused dokumentatsioonis ning reguleerida riigimaksude tasumise kiirust.

Kui ajutise sisse- ning väljaveo korral oli tolliseaduses kehtestatud maksimaalseks väljaveo tähtajaks üks aasta, siis tolliseaduses on toimunud murrang ja maksimaalseks tähtajaks arvatakse 24 kalendrikuud ehk kaks aastat. Kaupade ja juhtude loetelu, mille korral rakendatakse lühemat tähtaega, kirjeldatakse ajutise importimise tolliprotseduuri rakendamise eeskirjas.

Kuna kauba toimetamine punktist A punkti B saab toimuda siiski vaid vedaja vahendusel, siis näeb tolliseadustik ette vedaja vastutuse, mis tolliseaduses on reguleerimata. Kauba saaja vastutab deklarandiga solidaarselt deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse, esitatud dokumentide usaldusväärsuse ning kauba vastavuse eest tollideklaratsioonile. Siiski võib tekkida probleem vastutusega.

Hirmu ei pea tundma ettevõtjad/tootjad nende sertifikaatide ja lubade kehtivuse pärast, mis on väljastatud enne tolliseadustiku jõustuma hakkamist. Viimased on jõus veel kuue kuu jooksul tolliseadustiku kehtima hakkamise päevast arvates ning nende dokumentide suhtes rakendatakse tolliseaduse sätteid. Eespool toodust lähtuvalt astub tolliseadustik täies mahus töösse 1. jaanuarist 2003.

Autor: Maia Kurim