Riigikontroll leidis, et Eesti ühe suurema toetuse - lapsehooldustasu - maksmine on hästi korraldatud.
Lapsehooldustasu maksmist auditeeriti Tallinna ja Virumaa pensioniametis, kus jagatakse üle poole sellest toetusest. Lapsehooldustasule kulub aastas üle 350 miljoni krooni ja Riigikontrolli hinnangul läheb raha õigete summadena õigetele inimestele.
Riigikontroll peab siiski vajalikuks lisaks olemasolevatele kontrollimeetmetele veel mõningaid meetmeid rakendada, et välistada valesti maksmine ka tulevikus.
Riigikontroll tegi sotsiaalministrile ettepaneku täiustada olemasolevat süsteemi nii, et automaatselt kontrollitaks, kas toetuse saajast mittekodanik, kelle elamisluba enam ei kehti, on esitanud elamisloa pikendamise taotluse. Praeguse
korra tõttu on võimalus, et lapsehooldustasu saab ka lapsevanem, kes ei tohiks Eestis eladagi.
Samuti on oluline välistada toetuse maksmine lastekodusse paigutatud laste vanematele. Selleks peaks sotsiaalminister tagama, et lastekodud teataksid ise laste saabumisest toetust maksvale Pensioniametile või peretoetuste saajate andmeid koondavale Sotsiaalkindlustusametile. Praegu peavad lastekodusse
paigutamisest teatama vanemad, kes ei pruugi seda aga toetuse saamise huvi tõttu teha.