Kahe isanda teener

28. veebruaril 90. sünnipäeva tähistanud Enno Lehis nimetab end kahe isanda teenriks, sest ta on kummardanud kunsti ja muusikat: õppinud Tallinna Konservatooriumis trompetit ja lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maali erialal.

Enne, kui Enno Lehisest sai kunstnik, sai temast muusik. ?Juba kooliajal keerasin vihikutest ruuporeid ja tuututasin kohaliku tuletõrjeorkestri marsse,? meenutab Loksalt pärit Lehis. Pärast algkooli mängis ta kohalikus puhkpilliorkestris tenortuubat. Ja kuna ta juba veidi muusik oli, kandideeris Tallinna sõjaväeorkestrisse ja saigi kutse. Orkestris sai tema pilliks trompet, mida ta paralleelselt ka konservatooriumis õppis.

Kunst oli hobi kogu aeg, näitustel hakkasid meeldima akvarellid. ?Läksin kunstnik Oskar Raunami juurde, et tee mulle selgeks, kuidas see akvarell käib. Raunam vastas, et kahe päevaga seda ära ei õpi. Alustame joonistamisest,? meenutab kunstnik.

Praegusegi näituse kaalukama osa moodustavad akvarellid: loodusvaated, natüürmordid ja figuurid, tehniliselt kõrgel tasemel vana kooli esindavad meistriteosed. Nende kõrval eksponeeritakse karikatuure, joonistusi ja fotosid oma aja tuntumatest muusikutest.

Tema vesivärvimaale leidub sadades eesti kodudes. Veel praegugi võtab vitaalne vanahärra pintsli pihku. Kunstniku lapselaps Tui Hirv ütles näituse avamisel: ?Vanaisa akvarellivesi oli alati roheline. Järelikult on armastus rohelist värvi.?

Kristjan Raua muuseumis on näituse ajal kavas kohtumised akvarellistidega ning töötoad, kus juhendatakse akvarellihuvilisi. Koos otsitakse vastust küsimusele: mis värvi on armastus. Kohtumistel loeb Tui Hirv ette katkendeid vanaisa värssides kirjutatud mälestusteraamatust. Enno Lehise enda töötoad ja kohtumised akvarellihuvilistega on 26. aprillil ja 3. mail kl 15?17. Registreerimine tel (0) 670 0023.

Autor: Tiina Kolk