• OMX Baltic−0,01%319,49
  • OMX Riga0,52%982,54
  • OMX Tallinn0,05%2 229,77
  • OMX Vilnius−0,13%1 508,72
  • S&P 500−0,34%7 792,36
  • DOW 30−0,72%51 150,39
  • Nasdaq −0,47%27 471,1
  • FTSE 100−0,79%10 458,5
  • Nikkei 225−0,92%70 035,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,7
  • OMX Baltic−0,01%319,49
  • OMX Riga0,52%982,54
  • OMX Tallinn0,05%2 229,77
  • OMX Vilnius−0,13%1 508,72
  • S&P 500−0,34%7 792,36
  • DOW 30−0,72%51 150,39
  • Nasdaq −0,47%27 471,1
  • FTSE 100−0,79%10 458,5
  • Nikkei 225−0,92%70 035,71
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%95,7
Kaheksa aastaga on Eestis metsa juurde tulnud rohkem kui kolmandiku võrra metsatagavara hindamise uute meetodite tõttu.
Rohkem metsa tähendab suuremat lubatud raiet, mis tõotab metsaomanikele priskemat tulu, kirjutab Postimees.
Kui 1994. aastal hinnati Eesti metsade üldtagavara 284,5 miljonit m³-le, siis mulluse statistilise inventuuri andmetel ulatus see juba 462,8 miljoni m³-ni. Kasv hinnangutes kaheksa aastaga 178,3 miljonit m³. Metsakorralduskeskuse statistilise metsainventuuri grupi juhi Enn Pärdi hinnangul pole selles midagi imelikku, sest statistiline valikmeetod annab metsatagavarast hoopis täpsema ülevaate.
Eestis on varem metsa üle arvestust peetud traditsiooniliselt metsade ülepinnalise takseerimisega. Hindaja ehk taksaator käib vaadeldava maa-ala läbi ning kirjeldab silmamõõdulise hindamisega puude kõrgust, jämedust, kasutades abivahendina mõningaid mõõteriistu.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele