Kaheksa aastaga on Eestis metsa juurde tulnud rohkem kui kolmandiku võrra metsatagavara hindamise uute meetodite tõttu.
Rohkem metsa tähendab suuremat lubatud raiet, mis tõotab metsaomanikele priskemat tulu, kirjutab Postimees.
Kui 1994. aastal hinnati Eesti metsade üldtagavara 284,5 miljonit m³-le, siis mulluse statistilise inventuuri andmetel ulatus see juba 462,8 miljoni m³-ni. Kasv hinnangutes kaheksa aastaga 178,3 miljonit m³. Metsakorralduskeskuse statistilise metsainventuuri grupi juhi Enn Pärdi hinnangul pole selles midagi imelikku, sest statistiline valikmeetod annab metsatagavarast hoopis täpsema ülevaate.
Eestis on varem metsa üle arvestust peetud traditsiooniliselt metsade ülepinnalise takseerimisega. Hindaja ehk taksaator käib vaadeldava maa-ala läbi ning kirjeldab silmamõõdulise hindamisega puude kõrgust, jämedust, kasutades abivahendina mõningaid mõõteriistu.
Nõukogude ajal püüti Eesti metsavarude hoidmise nimel näidata meie metsade tagavara tegelikust väiksemana, ka põllumaa pindala ei tohtinud väheneda.
Pärast taasiseseisvumist tekkis vajadus saada ülevaade tegelikest mahtudest ja tagavara hakati täpsemini hindama.
Suurem metsatagavara number tähendab suuremat lubatud raiet. Nii ongi praegu avalikkusele aruteluks pakutud metsanduse arengukavas kirjas aastase lubatud raiemahuna 13 miljonit tihumeetrit.
1997. aasta suvel Riigikogus heaks kiidetud metsapoliitika lubab praegu aastas raiuda kuni 7,8 miljonit tihumeetrit. Viimased kolm-neli aastat võivad tegelikud raiemahud olla seadusega lubatu ületanud.