• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,01%8 823,96
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,77
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,01%8 823,96
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,77
  • 22.04.02, 13:58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikontroll: 2000.a maksti Vanemuisele 300 kr toetust ühe külastaja kohta

?Vanemuisel? kujunes riigitoetus ühe teatrikülastaja kohta 2000. aastal üle 300 krooni, selgub Riigikontrolli tegevusaruandest.
Toetus võimaldas hoida Vanemuise mängukavas ooperit, mille 10 etendust hooajal külastas keskmiselt etenduse kohta 73 külastajat.
Riigikontroll auditeeris 2001. aastal teatripoliitika planeerimist ja rahastamist kultuuriministeeriumis. Teatritele eraldatud summad on aastast 1991 pidevalt kasvanud, jõudes 2001. aastal 180 miljoni kroonini. Sealjuures maksis riik igale teatrikülastajale 2000. aastal peale keskmiselt 131 krooni.
Riigikontrolli 2001. aasta tegevusaruandet selgub, et kultuuriministeeriumi 2002. aasta eelarvest jagatakse ligi 25% projektitoetusteks, 15% investeeringuteks ning kogu ülejäänud raha eest, mida on üle 600 miljoni krooni, peetakse ülal kultuuriinstitutsioone, millest enamik on päris nõukogude ajast. Riigiteatrite arv on jäänud muutumatuks, kuigi külastajate arv on ligi 2 korda vähenenud ning lisaks on tekkinud kümmekond väiketeatrit.

Artikkel jätkub pärast reklaami

'Kultuuriministeerium ja Riigikogu peaksid kogu kultuuri rahastamisel hakkama senisest enam arvestama, mida tahetakse tegelikult saavutada, ning mõõtma tulemusi ka majanduslikes kategooriates. Tuleks põhjalikult kaaluda, kas hind, mida maksame ühe teatrikülastuse eest, on põhjendatud, ning kas selle raha eest ei oleks hoopis kasulikum toetada muid kultuurialgatusi,' kirjutab audiitor Kaire Tamm.
Eesti riik eraldab kultuurile aastas üle miljardi krooni, mis on enam kui 5% riigieelarve kogukuludest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 15 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele