Naised pakuvad naistele tagatiseta ettevõtluslaenu

Edasine vestlus eestlanna ja soomlanna vahel aitaski kaasa Norra Naistepanga mudeli käivitumisele Eestis.

1999. aasta kevadel said esimesed kolm Võrumaa aktiivset naist Pille Malkov, Margit Utsal ja Merike Raiste koolituse ja laene 8 intressiga. Laenuraha tuli Põhjamaade Ministrite Nõukogult projektist Baltic-Nordic Rural Women Network. Riigipoolne toetus puudus.

Nagu mängureeglid ette näevad, pidid laenusaajad moodustama koostöögrupi. Naiste valimisel peetigi silmas seda, et tegevusala oleks üks. Nii saavad naised töötada laenugrupis kui ühtne meeskond. Esimese laenugrupi naised tegelesid turismitalu pidamisega.

Tallinnast Setumaale elama kolinud Pille Malkov meenutab, et ainuüksi raha polnudki esimene põhjus, miks üritusel kaasa lüüa. ?Teadmine, et keegi teine veel tegeleb samasuguste probleemidega ja n-ö loominguline tugi on see, mis oli minu jaoks oluline,? meenutab Pille, kes on ametilt käsitööõpetaja.

Täna tegutseb kolmes maakonnas juba neli laenu- ja koostöögruppi ? Võru-, Viljandi- ja Valgamaal. Ülejäänud kolme grupi tegevusalaks on käsitöö. Grupid saavad olla kuni viieliikmelised ja iga inimene saab laenuraha kasutada kuni kolm aastat.

Kristel Habakukk Viljandimaa laenugrupist võttis 14 000 krooni laenu sõiduauto ostmiseks. ?Oma sissetuleku olen teeninud eesti rahvariiete õmblemisest, sõiduauto raha korraga on raske saada,? põhjendab ta.

Lya Veski ellu tõi laenugrupp kannapöörde. Lya oli ametis metsatehnikuna, enne kui ta raskesse haigusesse jäi, mille tulemusel koguni võõrdus inimestest. ?Mäletan, et ei julgenud tänaval käies isegi pead tõsta ja inimestele silma vaadata,? tunnistab viiekümnendates aastates Võrumaa naine. Kui Anneli Luisk ta koolitusele tiris, võttis elu teise pöörde. Lya leiab, et koolitus andis enesekindlust ja käsitööäriga seotud laenugrupis osalemine on toonud ta ühiskonnaellu tagasi.

Laenu- ja koolitusprogrammi võtsid naised kiiresti omaks. Anneli Luisk lubab, et igal aastal laiendatakse koostöövõrku vähemalt ühe maakonna jagu. Tegevusprogrammi järgi peaks igal aastal alustama kaks gruppi, kuni kogu Eesti on kaetud. Kuid erinevalt Norrast ei toeta riik püsivalt oma eelarvest maanaiste programmi. Raha küsitakse siit ja sealt.