Andmebaas, mis ühtlasi tagab klientide parema teenindamise, võimaldab juhtkonnal jälgida müügiesindajate tööd ja prognoosida müüki.
?Klient tunneb end tähtsana, kui tema asju teatakse ja temaga tegeletakse kohe,? ütles võrgutarkvarafirma IT Meedia tegevjuht Tanel Tammet. Kui meeskonnal puudub ülevaade üksteise tegemistest, siis võib juhtuda, et kliendi kõne peale vastab sekretär, et oi, ma ei tea, kes peaks teiega tegelema ja jätab ta toru otsa ootama. Kui lõpuks klient õigesse kabinetti ühendatakse, siis võib ta sealt kuulda, et tõenäoliselt tema probleemiga kursis olev töötaja on majast väljas, palun helistage hiljem. Probleem võib jääda lahendamata ja klient pöörduda abi otsimiseks konkurendi poole.
Üks tähtsamaid asju, mida kliendiandmebaas võimaldab, on klientide jagamine müügiinimeste vahel. Kui kliendiandmebaas toimib hästi, saab sekretär mõne silmapilguga kätte info, kes konkreetse kliendiga tegeleb. Töökaaslastel on olemas ülevaade kõigist selle kliendiga tehtud tehingutest ja räägitud juttudest. Kui müügiinimesel või kliendihalduril on 500 või tuhat klienti, siis pole tal endalgi võimalik kõiki andmeid meeles pidada.
?Meie näeme kogu rahalise seisu ära käivete järgi,? ütles sadadesse ulatuva kliendiarvuga OÜ Tallinna Raamatutrükikoda müügijuht Aivar Altküla. Trükikoda kasutab kliendiandmebaasina raamatupidamisprogrammi osa. Raamatupidamine annab igal hommikul müügisektorile ülevaate eelmise päeva laekumiste kohta. ?Meil on olemas kõik andmed, mida vaja. Kui mõni klient ei taha meie ees oma rahalisi kohustusi täita, saame seda uute tellimuste võtmisel arvestada.?
Tallinna Raamatutrükikoja kliendibaas võimaldab välja trükkida kogu kliendiga seotud ajaloo alates summadest ja töönimetustest kuupäevade kaupa. Baas on müügimeestele ka mugav kasutada, sest samas on näha ka laos olevate paberimarkide hinnad, mingi töö jaoks kuluv paberihulk tonnides ja muu vajalik hinnapakkumiste koostamiseks. ?Infonäljas me pole,? kinnitab Altküla.
Tulevik on veebipõhiste kliendiandmebaaside päralt. ?Juba aasta-poolteise aasta pärast liiguvad müügimehed ringi, kliendiandmebaasi sisaldav sülearvuti või mobiiltelefon kaasas,? lisas Tammet.
Kliendihaldussüsteem hoiab alles kogu klientidega seotud ajalugu. Muuhulgas seda, missugused kliendid liitusid tänu internetikampaaniale ja missugused tänu raadioreklaamile, saab analüüsida, kuidas ja kellele edaspidi teha reklaami.
Klientide telefonikõnedest saadud infot saab kasutada tootearenduses ja selle abil saab müüki planeerida. Kõik parasjagu toimuvad müügiläbirääkimised on kõigil asjaga seotud töötajatel kui peo peal. ?Firmal võib seal näiteks kirjas olla läbirääkimiste käik ostjaga, kes kõhkleb, kas teha ost 10 000 või 50 000 krooni eest. Igal hetk saab vaadata näiteks läbirääkimiste seisu ja tõenäosust, kas tehing on kuu lõpuks tehtud,? ütleb Tammet.
Altküla lisab, et nende kliendiandmebaasile ei pääse loomulikult ligi iga trükkal või köitja, kuid ühegi direktori, müügisektori töötaja ega raamatupidaja jaoks pole need andmed salastatud.
Kui müügimeestel on käsil hulk müügitehinguid, saab juhtkond prognoosida, mis ajaks miski summa laekub. Seda, kui palju firma raha teenib, saab planeerida ette kuude, kvartalite ja nädalate kaupa.
Samuti võimaldab andmebaas kiiresti kätte saada summa, mille eest müügimees on mingi ajavahemiku jooksul firmale raha teeninud.
Hetkel kuum
Jürgen Ligi: Eestis ei ole liiga palju makse tõstetud
Altküla ütleb, et iga müügimehe tööpanust eraldi raamatutrükikojas ei arvestata, kuna neile ei maksta tulemuspalka. ?See ei tõhustaks tööd, vaid tekitaks segadust, kuna oleme töödega niigi üle koormatud.? Tema sõnul võiks tulemuspalk olla stiimuliks, kui trükikojal jääks võimsust üle ega oleks töödeuputust.
Kuid mitte ainult müüginumbrid ei näita tehtud töö hulka, vaid ka igapäevased kõned klientidele, kohalkäimised, vastused kirjadele. Tüüpiliselt pannakse müügiinimeste palk sõltuma läbimüügist, aga andmebaas annab võimaluse teda ka töö intensiivsuse järgi tasustada. Siin aga tekibki tihti huvide konflikt, sest reaalses elus pole müügimeeskonnad alati huvitatud andmete salvestamisest. Andmebaasist paistab välja, kas kehva läbimüügiga töötaja tegeleb intensiivselt potentsiaalsete ostjatega või laiskleb, põhjendades halba tulemust klientide napi ostuhuviga. ?Tihti soovitakse hoida klientide andmeid ainult enda käes paberil või Excelis mõttega, et teise kohta tööle minnes jalutada oma andmebaasiga lihtsalt minema,? nentis Tammet.
Teatud juhtudel võib uue kliendihaldustarkvara juurutamise viia kokku sellega, et võtta firmasse ajutiselt müügitreeningukeskuse või koolitusfirma müügikonsultant peale võtta. Värsked ideed võivad asjalikke lahendusi tuua.
Andmebaasi kasutamise käigus võib selguda, et tekib vajadus baasi edasi arendada ja kasutajasõbralikumaks muuta. ?Sealt kas on üht-teist puudu või oleme meie väga kapriissed kliendid,? märgib ligi aasta veebipõhist kliendihaldussüsteemi kasutanud AS Narva Vesi finantsjuht Teet Rist.
Sellisel juhul tasub pöörduda võrgutarkvarafirma poole, kes aitab süsteemi firma vajadustega kohandada. Näiteks võib müügitarkvara lisada kas tervenisti või ositi raamatupidamisprogrammiga, aga sellised lahendused sõltuvad konkreetse firma vajadustest.
Autor: Eha Laanepere