Algul viidi läbi 23 sügavat, anonüümset intervjuud ekspertidega kõrgete valitsusametnike, presidendi administratsiooni esindajate, Riigiduuma saadikute, eriteenistuse ametnike, ärimeeste ja ajakirjanikega.
Seejärel töötati saadud informatsiooni järgi välja 2 ankeeti. Ühe, mis käsitles korruptsiooni igapäevaelus, täitsid 2017 inimest kõigist Venemaa föderaalringkondadest. Korruptsiooni kohta äris vastasid 709 ettevõtjat.
Tulemused: kõige enam maksavad ärimehed mittefinantsilistele järelevalve- ja kontrollorganitele - tuletõrjele, sanitaarteenistustele, arhitektidele jne. 'Altkäemaksuturust' kuulub neile 34,6% - keskmiselt antakse neile altkäemaksu 2,2 korda aastas keskmiselt 2532 dollarit.
34,2% läheb litsentse väljastavatele organitele - 2,3 korda aastas, keskmiselt 4686 dollarit.
Maksuametile kuulub kõigest 22% 'turust' (1,6 korda, keskmiselt 4024 dollarit), korrakaitseorganitele 4% (3,2 korda, keskmiselt 811 dollarit), muuks otstarbeks makstakse keskmiselt 1,5 korda aastas 525 dollarit (0,3% turust).
Enamuse ekspertide arvates on INDEMi saadud pilt õiglane väike- ja keskmiste äriettevõtete suhtes, kuid ei sobi kategooriliselt suurettevõtetele, kes peavad maksma eriteenistustele ja kohtutele märksa rohkem, kui tuletõrjele või sanitaarteenistustele.
Satarovi töö sisaldab veel ühte huvitavat momenti: 80% altkäemaksuandjatest tunnistavad, et olid ise korruptsioonilise tehingu algatajateks, sest altkäemaksude efektiivsuseks on tervelt 98%.
<#Vedomosti=http://www.vedomosti.ru/stories/2002/05/22-55-02.html>