Eesti võlakirjaemissioon tuleb enne jaanipäeva

Emissiooni peakorraldaja Credit Suisse First Bostoni esindajatelt ei õnnestunud eile kommentaari saada.

?Riigivõlakirjad on kindlasti vajalikud,? tõdes Allan Marnot. Ülisuurt huvi ei julgenud ta küll prognoosida, kuid tõdes, et riigivõlakirjade olemasolu toob kindlasti investoreid Eestisse juurde. ?Kui pragu tuntakse huvi Eesti fikseeritud tulususega instrumentide vastu, siis peame ütlema, et meil puuduvad nii euro- kui dollarivõlakirjad ning investorid lähevad ära. Eurovõlakirjadega tekib kindlasti huvi juurde,? rääkis Marnot.

Ettevõtete välismaalt laenamisele riigivõlakirjadel Marnoti hinnangul kohest mõju ei ole. Pigem võiks riigivõlakirjade väljalaskmine mõjutada munitsipaaliga seotud institutsioone.

Eesti Energia finantsosakonna juhataja Anu Müürsepp on varem öelnud, et riigivõlakirjad tooksid turule benchmark?i (riskivaba tulumäära), mille järgi joonduda.

Esialgu pidi riigivõlakirjade emissioon toimuma eelmise aasta lõpul, kuid see jäi toppama seaduste taha. Intressiturgudel toimunut arvestades oleks Marnoti sõnutsi oleks ülitäpse ajastamisega suudetud võita intressis 0,5 protsenti. ?Üht-teist oleme me kaotanud, aga öelda, et oluliselt, oleks ilmselge liialdus,? lausus Marnot.

Mathieseni sõnul on põhiliselt varasemate ebasoodsate laenude refinantseerimiseks mõeldud emissiooni venimine tähendanud, et riik on pidanud maksma laenukuludeks suuremad summad.

Kui kalliks laenuraha Eesti jaoks emissioonis kujuneb, ei ole hetkel veel selge, kuid praegusi intressimäärasid ja teiste tegijate kogemusi arvestades võiks see Marnoti sõnul olla 5,4.

Järgnevate emissioonidega muutuks intress Eesti jaoks kindlasti soodsamaks, tõdes Marnot.