• OMX Baltic0,53%304,79
  • OMX Riga0,04%868,63
  • OMX Tallinn0,46%2 008,2
  • OMX Vilnius0,55%1 212,09
  • S&P 5000,29%5 909,46
  • DOW 300,55%42 283,47
  • Nasdaq −0,34%19 080,88
  • FTSE 1000,57%8 633,75
  • Nikkei 225−0,98%37 755,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,4
  • OMX Baltic0,53%304,79
  • OMX Riga0,04%868,63
  • OMX Tallinn0,46%2 008,2
  • OMX Vilnius0,55%1 212,09
  • S&P 5000,29%5 909,46
  • DOW 300,55%42 283,47
  • Nasdaq −0,34%19 080,88
  • FTSE 1000,57%8 633,75
  • Nikkei 225−0,98%37 755,51
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%89,4
  • 11.06.02, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

JEFFREY SACHS
Harvardi ülikooli õppejõud
Bill Clintoni stardipositsioon presidendina oli hea. Reaganilt ja Bushilt sai ta päranduseks soodsa majanduskliima, millele lisandusid teaduse ja tehnoloogia kiire globaalne areng ja innovatsioon. USA majandus oli paindlik, vaba riiklikest piirangutest ja suhteliselt madala maksukoormusega. Sellele kõigele lisandus madal inflatsioon.
Kuna võitlus inflatsiooniga oli lõppenud edukalt kümme aastat varem, said Clinton ja Föderaalreservi juht Alan Greenspan pühenduda majanduse arendamisele, ilma et oleksid pidanud kartma ülekuumenemist. Tunnustada tuleb, et USA valitsus mitte ainult ei töötanud välja IT arengut soodustava majanduspoliitika, vaid ka viis selle oskuslikult ellu ega teinud suuri vigu.
Ametisse astudes seisis Clintonil ees mitu olulist valikut: kas edendada vabakaubandust, nii nagu seda olid teinud Reagan ja Bush, või hakata ellu viima protektsionistlikku kaubanduspoliitikat, nagu nõudsid ametiühinguliidrid. Kas vähendada eelarvepuudujääki, nagu soovitasid majandusteadlased, või suurendada valitsuskulutusi, nagu nõudsid konservatiivid. Clinton asus kaitsma vabakaubandust ja vähendama eelarvepuudujääki. (Refereering 10.07.2000 Äripäevas ilmunud kommentaarist )
KALEV KUKK
Riigikogu liige, Eesti Panga nõukogu liige
Püütakse vägisi unustada, et just ameeriklaste võlguelamisele toetunud sisetarbimine oli see, mis koos pikaajalise börsibuumiga võttis nii ameeriklastelt kui ka väljast USA aktsiaturgudele tõtanud pika dollari otsijailt igasuguse reaalsustaju.
Rekordilised jooksevkonto defitsiidi näitajad, rahvamajanduse välisvõlgnevuse kasv ja sisemaisest säästmisest loobumine olid tegelikult samavõrra rekordiliselt pika majanduskasvu, madala tööpuuduse ja stabiilsete tarbijahindade n-ö veealune osa, millest polnud sünnis rääkida. Kuivõrd Clintoni valitsusel õnnestus õnnelike kokkusattumiste toel jagu saada eelarvedefitsiidist, kujunes sedakorda peamiseks patustajaks erasektor. Mis puutub lausa fanaatiliseks räägitud majanduskasvu, siis selles osas oli tegemist müüdiga: aastail 1991?1999 suurenes USA sisemajanduse kogutoodang per capita keskmiselt 2,3 aastas, mida on napilt rohkem kui ühinemisvaevades piinelnud Saksamaal. Samavõrra müüdiks näivad osutuvat jutud nn new economy?st. Nasdaqi mulli lõhkemine ja raha väljavool tehnoloogiasektori aktsiatest on üksnes tulevaste protsesside pinnavirvendus.
Nii või teisiti, aga ameeriklaste maandumise, olgu see siis pehme või kolina saatel toimuv kukkumine, maksab lõppkokkuvõttes kinni kogu maailm.
Küsimus on pigem selles, kumb tuleb maailmale pikas perspektiivis odavam kätte, kas üksnes ameeriklastele muu maailma arvel tagatav pehme maandumine ja sellest johtuv pikaajaline vindumine või siis valusa kukkumisega saabuv kiire selgus. (Refereering 14.03.2001 Äripäevas ilmunud kommentaarist)
Autor: ÄP

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele