Deflatsiooniähvardus

Kaine poliitika puhul ei tohiks deflatsiooni kontrollimine olla raske. Väidetakse, et uue tehnoloogiaga kaasnenud kiire tootlikkuse suurenemine, globaliseerumisest tingitud suurenenud konkurents ja elektroonilise internetikaubanduse kasv on loonud maailma, kus firmad peavad pidevalt hindu langetama.

Kuid see mõttekäik toetub eksiarvamusele. Suhtelised hinnad, mis erinevatel kaupadel ja teenustel peaksid olema ja rahapoliitikast sõltumata lõpuks ka saavad olema, määratakse muude majandustegurite poolt kui riigi rahapoliitika. Need tegurid ei määratle ühegi kauba absoluuthinda (nt dollarites). Ükskõik millise kauba absoluuthinna määrab rahapoliitika viisil, mis on üsna sõltumatu suhteliste hindade struktuurist. Ainus erand on juhtum, kus rahapoliitikat juhitakse meetoditega, mis keskenduvad pigem kindlate kaupade hindadele kui üldise hinnaindeksi stabiliseerimisele.

Nt koges USA 19. saj lõpus kroonilist deflatsiooni. Seda tänu arengutele (kullastandardiga riikide arvu kasv), mis nõudsid kulla turuhinna tõstmist kaupade ja teenuste hindade suhtes.

Suhtelise hinna muutused oleksid võinud toimuda kas kulla dollarihinda tõstes või kõikide teiste kaupade ja teenuste dollarihindu vähendades. USA kohustumine kiiresti kullastandardile tagasi minna ennetas kulla dollarihinna tõusu, seega järgnes deflatsioon.

Üsna sarnane asi toimub tänapäeval. Hongkongi langev atraktiivsus ärikeskusena aitas kohalike kaupade ja teenuste hinnad võrreldes välismaal müüdud kaupade hinnaga alla suruda. Jällegi oleksid suhtelised hinnad võinud muutuda kas rahvusvaheliselt kaubeldavate kaupade hinna suurenemisega HK dollarites või kohalike kaupade hinna langemisega HK dollarites. Kuna Hongkongi valuutafond takistab hindade inflatsiooni HK dollarites, peaksid kohalike kaupade hinnad HK dollarites langema. See poleks vajalik, kui Hongkong võtaks tarvitusele rahapoliitika, mille eesmärk on üldise hinnaindeksi stabiliseerimine ja mis sarnaneks poliitikale, mida järgitakse USAs, eurotsoonis ja suuremas osas maailmast.

Keskpangad võimetud

Kuid kas keskpangad suudavad langevat hinnaindeksit sama efektiivselt stabiliseerida kui tõusvat? Mõned majandusteadlased väidavad, et kui deflatsioon kord võimust võtab, on keskpangad võimetud, kuna nominaalseid intressimäärasid ei saa alla nulli lasta.

Deflatsioonilises keskkonnas tähendab see seda, et tegelikke intressimäärasid, mis majanduslike stiimulite seisukohalt ainsana midagi tähendavad, ei saa niipalju alla lasta, kui nõudmise suurendamiseks ja hinnasurve alandamiseks vajalik oleks. Jaapani keskpanga üleöölaenude intressimäärad on alates 1999. a olnud peamiselt nullis, kuid hinnad kukuvad ikkagi.