Jala Helsingi tänavatel

Helsingi linn ei või küll uhkustada oma pika ajalooga, ent siiski tasub põhjanaabrite pealinna tänavatel jalutades vaadata ka tänavate ääres asuvaid maju.

Arhitektuurihuvilistel tasub eelkõige suunduda Helsingi lõunapoolsematesse linnaosadesse, näiteks Eirasse, kus asub tänavate kaupa juugendstiilis ehitisi.

Helsingi ajaloolise südalinna moodustavad C. R. Engeli kavandatud hooned Senati väljaku ümbruses ? toomkirik, Helsingi ülikooli peahoone vana osa, ülikooli raamatukogu ja paljud teised hooned. Helsingi uuemate arhitektuurimälestiste hulka kuuluvad mitmed Alvar Aalto projekteeritud majad, nendest kuulsaim on kindlasti kesklinnast kilomeetri jagu põhja pool asuv valgest marmorist seinaplaatidega Finlandia talo.

Teel Finlandia talosse möödute te ka mitmest omanäolisest ehitisest, neist tuntuim on tõenäoliselt 1990. aastatel valminud moodsa kunsti muuseum Kiasma.

Jalutades edasi mööda Töölö lahe äärt põhja poole, jõuate Helsingi uue ooperimajani ja Olümpiastaadionini.

Rääkides veel ajaloolistest vaatamisväärsustest, tasub kindlasti üle vaadata Kiasma ja Finlandia talo vahel asuvad Makasiinit, kunagised raudtee laohooned, kus praegu asub kirbuturg ja toimuvad erinevad üritused, kuid mis tõenäoliselt lähemate aastate jooksul lammutatakse.

Soomlasi on II maailmasõja järgsel ajal vallanud suur lammutamiskihk ja seega võib paljude Helsingi kaunimate majadega tutvuda kahjuks arhitektuurimuuseumis.

Seal avatakse lähemal ajal ameerika arhitekti Frank O. Gehry näitus. Tuntuks on ta saanud muu hulgas Bilbao Guggenheimi muuseumi loojana. Septembri alguses Helsingis avatav näitus esitleb aga Gehry poolt Los Angelese filharmooniale kavandatud Walt Disney kontserdisaali.

Autor: Tarmo Virki