Vangla ähvardab vaid pettureid

Millal jõuab ikkagi kätte see hetk, millal maksuamet taotleb maksumaksja karistamist vastavalt karistusseadustikule?

Karistusseadustik kehtib alates 1. septembrist ning selle järgi saab kedagi karistada alles nende tegude eest, mis on toime pandud pärast 1. septembrit. Varasemate süütegude puhul rakendatakse kriminaalkoodeksit eeldusel, et need teod on karistatavad ka karistusseadustiku järgi.

Kui ettevõtja esitab maksudeklaratsioonis valeandmeid, mis sellele järgneb?

Millal rakendatakse karistusseadustikku?

Seadus ütleb üsna üheselt, et kui korra on juba sama teo eest väärteokaristus määratud, siis järgmine kord on võimalik algatada juba kriminaalmenetlust. Aga me ei pruugi seda iga kord teha. Teeme seda ikkagi vaid siis, kui maksumaksja töötab meile aktiivselt vastu, fabritseerib tõendeid, varjab ennast, kallutab võimalikke tunnistajaid andma valeütlusi.

Mis saab siis, kui ettevõtja näitab küll head tahet, aga ei suuda ikkagi nõutud makse ja intresse tasuda?

Siis on muidugi suurem risk kohtu alla sattuda ning sissenõutav summa kohtuotsusega välja nõuda.

Nii et maksumaksjat ikkagi kohe vangi ei pisteta?

Mitte mingil juhul. Eesti riigile on ju kasulik, kui ettevõtjad toovad talle maksutulu. Tavaliste maksuvõlgnikega üritatakse läbi rääkida, kuidas maksuvõlga ajatada.

___________________________________________

Nii Vahur Kivistik kui ka maksuameti peadirektor Aivar Sõerd tõdesid, et uus karistusseadustik, millesse on juba jõutud muudatusigi sisse viia, on tekitanud ka maksuameti ette mitmeid tõsiseid probleeme. Nende lahendamiseks on maksuamet pöördunud rahandusministeeriumi poole vastava märgukirjaga ning lähinädalatel on oodata ses suhtes ümarlauanõupidamise kokkukutsumist.