OMX Baltic0,73%307,03
OMX Riga0,2%870,38
OMX Tallinn1,38%2 035,86
OMX Vilnius0,12%1 213,57
S&P 5000,7%5 958,38
DOW 300,78%42 654,74
Nasdaq 0,52%19 211,1
FTSE 1000,59%8 684,56
Nikkei 2250,00%37 753,72
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%90,5

OMX Baltic0,73%307,03
OMX Riga0,2%870,38
OMX Tallinn1,38%2 035,86
OMX Vilnius0,12%1 213,57
S&P 5000,7%5 958,38
DOW 300,78%42 654,74
Nasdaq 0,52%19 211,1
FTSE 1000,59%8 684,56
Nikkei 2250,00%37 753,72
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%90,5

03.10.02, 01:00

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lisaraha saamiseks on palju mõistlikke võimalusi

Raivo Sormunen

Kui ettevõtja on selgeks saanud järgmise aasta eelarve ja projektide rahastamise vajaduse, tuleb vastata küsimusele: kas kasutada enda või võõrast raha?

Kui äri käimalükkamiseks tuleb kõigepealt riskida ja ettevõtmist finantseerida oma rahaga, siis ajaks, mil ettevõte oma töö vilju maitsma hakkab, on oma raha kasutamisel veelgi tähtsam osa. Nimelt hakkab raha eduka arenemise ja kasumisse jõudmise tõttu üle jääma ehk teisisõnu: tuleb teha otsus, kas jätta raha või osa sellest ettevõttesse seisma, investeerida see või võtta dividendidena välja.

Maailmas on üldiselt tavaks saanud, et keskmised kasumit toovad ja stabiilsesse kasvufaasi jõudnud ettevõtted maksavad umbes poole oma kasumist dividendeks, ülejäänud pool investeeritakse aga oma tegevuse arendamisse. Samas on finantseerimisvajadused igal äril ikkagi erinevad.

Kasumi väljamaksmine dividendidena aitab ettevõtte omakapitali vähendada ja sellega omakapitali tootlust (ROE) ehk siis aktsionäride tulu maksimeerida.

Samas on sageli ettevõtjale/omanikule, ikka enda investeeritud tulu maksimeerimist silmas pidades, kasulikum oma raha investeerimise asemel kasutada laenuraha. Ka võib arenemisplaanide elluviimiseks sageli oma rahast puudu tulla. Seetõttu on mõttekas kaaluda oma tegevuse rahastamiseks teiste finantseerimisallikate kasutamist.

Laenu võtmise eesmärk on aidata ettevõttel kiiremini kasvada, kui ta seda teeks vaid oma teenitud raha kasutades. Sisuliselt tähendab seega laenu võtmine ettevõtja jaoks finantsvõimendust. Tuleb lihtsalt passiivsete investorite (nt panga ehk hoiustajate) raha panna laenuintressist (raha hinnast) kiiremini kasvama, teenides ise n-ö vaheltkasu teenitud tulu ja laenu pealt.

Laenu võtmise eeliseks võrreldes näiteks avaliku aktsiaemissiooniga ehk osaluse esmamüügiga on, et see ei kahanda olemasolevate aktsionäride osalust ettevõttes. Puuduseks on aga see, et ettevõtte allakäigu või intressitaseme tõusu korral (kui laen on ujuva intressiga ehk sõltub intressitaseme muutusest) võib intressikulude haldamisega raskusi tekkida ? pank küsib laenu tagasi hoolimata sellest, kas ettevõttel äriplaan õnnestus või mitte. Sattudes pärast liiga kergekäeliselt võetud laenu tõsisematesse raskustesse, võib ettevõtte omakapital kahjumi tõttu kahaneda piirini, kus ettevõtte omanikud peavad ettevõtte päästmiseks hakkama omakapitali oma vahenditega turgutama.

Üldine reegel on, et mida kauem ja mida edukamalt on ettevõtte turul tegutsenud, seda soodsamalt suhtuvad temasse rahalaenajad ja seda odavam on ettevõtte jaoks raha hind ehk laenuintress.

Ka Eesti Krediidi ja Ekspordi Garanteerimise Sihtasutuse (KredEx) sellekevadise raporti kohaselt on finantseerimine muutunud kättesaadavamaks, kuid seda eelkõige edukamatele ja pikema tegutsemisajaga firmadele.

Rusikareegl on, et mida korralikuma äriplaani (läbimõelduma eelarvega) ja raamatupidamisega ettevõte on, seda kergemini tal õnnestub raha saada. Kuid ainuüksi heast äriplaanist ja ilusatest silmadest jääb väheseks, laenu saamiseks on tavaliselt vajalik tagatis või omakapital.

Samas on see trend hakanud muutuma. Ühispanga presidendi Ain Hanschmidti sõnul püüab vähemalt Ühispank tagatiste pealt tasapisi ära minna. See nõuab aga panga ja ettevõtte vahelist suurt usaldust ning arvatavasti on tagatiseta laenu võimalik saada vaid parimatest parimatel.

Hetkel kuum

Valitsus hakkab soodustama keskmisest madalama palgaga töötajate Eestisse tulemist

Nördinud investor avastas dividendidelt ootamatult suure maksukirve

Tudengiajast koos äri teinud tuntud ettevõtjad käivad kohut

Freedom24 analüüs: 5 investeerimisstrateegiat kaubandussõdade ja majanduslanguse vastu

Ettevõtte algstaadiumis seevastu peab laen olema täielikult tagatud. Jällegi on üks põhireegleid, et ühe omakapitali krooni kohta võib saada maksimaalselt krooni jagu laenu.

Kõikidel laenusaajatel tuleb aga arvestada, et rahasoovi ja raha saamise vahele võib jääda päris pikk aeg, mistõttu laenusaamise soov tuleb juba varakult paika panna (selles eelarve koostamise võti peitubki).

Peab arvestama ka, et Eesti turul investeerivad võlakirjadesse küllaltki konservatiivsed investorid.

Eestis korraldatud võlakirjade emissioonide mahud ulatuvad 5?200 mln kroonini.

Kiisla sõnul on Ühispangas tehingu tasu orienteeruvalt 0,1?0,5 emissiooni mahust aasta baasil. Konkreetne tasu sõltub emissiooni mahust ja sellest, kas eelnevalt on võlakirju (kommertspaberid) emiteeritud või ei. Tasu tõuseb ka siis, kui emissiooni korraldaja garanteerib emissiooni õnnestumise ehk märgib ise võlakirjad, kui emissioon investorite poolt märkimata jääb.

Hetkel domineerivad turul kommertspaberid (alla-aastased võlakirjad), mille emissioone korraldatakse 5?10 korda enam kui võlakirjade omi.

Kohalike äriettevõtete (kuhu alla ei käi pangad) võlaturu maht peaks Kiisla hinnangul olema Eestis 600?700 mln krooni ümber.

Loomulikult on ettevõtjal võimalus projekte finantseerida ka avaliku või suunatud aktsiaemissiooni kaudu. Avalik emissioon on olemasolevatele aktsionäridele üks atraktiivsemaid võimalusi realiseerida juba teenitud kasumeid ja (või) kaasata ettevõttele täiendavaid rahalisi vahendeid.

Omakapitali laiendamine on võõrkapitali kaasamisest ehk laenamisest samas keerulisem ja vahest ka kokkuvõttes kallim. Emissiooni korraldamine võib ettevõttele maksma minna 2?10 kaasatava kapitali kogusest, alustavate ettevõtete puhul võib see määr olla veelgi kõrgem.

Kohe alguses peab arvestama, et raha omanikud on väljas rahateenimise peal ning raha on nagu iga teine kaup, mille hind võib erinevates kohtades olla erinev ning mille üle annab vähemal või rohkem määral kaubelda.

Pangad on raha vahendajad, kes teenivad raha võõra raha (hoiustajate) arvel. Panka huvitavad eelkõige suure rahakäibega ettevõtjad ja on parem, kui ta neid tunneb. Seetõttu peaks olema raha kõige kergem saada kodupangast ehk pangast, kus tehakse igapäevaseid arveldusi.

Kuna enamiku Eestis tegutsema jäänud pankade eesmärk on investeerida hoiustajate raha mõistlikult, on nad küllaltki konservatiivsed ning teevad koostööd hea raamatupidamise ja tagatisega ettevõtetega.

Ühispanga president Ain Hanschmidt loodab, et järgmisel aastal kasvab nende panga laenuportfell 20, kusjuures üheks enim kasvaks haruks võib kujuneda metallitööstus. Positiivseks trendiks Eesti pangandusturul annab tema sõnul aluse järgmise aasta 4?5ne Eesti majanduskasvu prognoos. Samas ootab Hanschmidt tarbimisbuumi tasakaalustumist, suuremaid investeeringuid ja ekspordi kasvu.

Trigon Marketsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk seevastu on tuleva aasta suhtes skeptilisem. Kuna Eesti areng sõltub välisturgudest, on pilt väga segane, arvab ta.

Momendil on ülimadalad intressid Reisenbuki sõnul toonud kaasa sisenõudluse, mis ei ole jätkusuutlik. ?Eesti majandus on seotud välisturgudega, kus olukord lähiajal ei parane. Sisenõudlus peaks hakkama seetõttu vähenema,? märgib Reisenbuk. Tema hinnangul peaks intressitase aastases perspektiivis pigem tõusma, arvestades ka Eesti Panga viimaseid sekkumisi rahapoliitikasse.

Kuigi pankade laenumahud näitavad suurt kasvu, moonutab Reisenbuki sõnul pangandusstatistikat suurel määral uute autode müük, mis on aasta esimesel poolel kasvanud 30. Kuna enamiku uutest autodest ostavad (liisivad) ettevõtted, siis võib ekslikult arvata, et ettevõtete investeeringud järsult kasvavad.

Reisenbuki arvates ehitatakse liiga palju ka kaubanduskeskusi. See näitab, et palju investeeritakse vaid sisenõudluse rahuldamiseks. ?Oleks hea, kui ettevõtted investeeriksid ekspordile suunatud sektorile,? nendib ta.

Järgmiseks aastaks laenujäägi kasvu Reisenbuk eriti ei oota. Halvemal juhul võib see tulla isegi negatiivse märgiga.

Kuna pangad laenavad raha välisturgudelt, siis kohalik laenude intressitase sõltub oluliselt Euroopa turul valitsevast majandusolukorrast ? inflatsioonist, majanduskasvust.

Äriühingutele antud kroonilaenude keskmine intress oli 2002. aasta 30. juuli seisuga 8 ringis, europõhistel laenudel veelgi madalam.

Liisingfirmad. Pankade kõrval võivad ettevõtte eelarve finantseerimisel abiks olla ka liisingfirmad. Möödunud aasta lõpus ulatus Eesti Liisinguühingute Liidu andmeil Eesti liisingfirmade portfelli maht 12,4 mld kroonini ning selleks aastaks on prognoositud portfelli paisumist 15 mld kroonini. Liisingfirmade uusmüügi (sõlmitud liisingulepingute liisingfirmapoolne finantseerimine) maht moodustas 2001. aastal 6,9 mld krooni.

Hansa Liising Eesti juhataja Gerd Kriegeri sõnul on liisimisel kui varapõhisel finantseerimisel mitmeid eeliseid laenamise ees, alates käibemaksu periodiseerimise võimalusest kuni varapõhise lisateenuste paketi (kindlustus, hooldus, infoliin, kütusekaardid, realiseerimisteenus) kaudu kliendi kõiki vajadusi vara kasutamisel rahuldava nn täislahenduseni välja.

Viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud ka faktooring. Selline krediteerimisviis võimaldab saada otsese tagatiseta finantseeringut, mille ainsaks tagatiseks on ostjate debitoorne võlgnevus. Kriegeri sõnul on Eesti Liisinguühingute Liidu liisingfirmade portfelli mahu kasv 15 mld kroonini reaalne. Hea majanduskliima säilides pole ette näha Eesti ettevõtete investeerimisaktiivsuse ja elanikkonna tarbimisaktiivsuse vähenemist ei sel ega ka järgmisel aastal, arvab Krieger.

Eesti liisinguturu möödunud aasta portfellist moodustasid tööstusseadmed 20, veokid 14, büroohooned 5 ning kontoritehnika 2. Võrreldes muu Euroopaga pole meie ettevõtjad eriti agarad kontoritehnikat liisima.

Kriegeri sõnul on see trend säilinud. Kuigi möödunud aasta mais tõi Hansa Liising Eesti turule uudse kontoritehnika kasutusrendi toote, kus rendimaksed saab kuludesse kanda, tehnikat vahetada või täiendada ühe lepingu piires, on ettevõtted Kriegeri hinnangul senini olnud siiski tagasihoidlikud selliseid võimalusi ära kasutama.

2001. aastal moodustas liisinguportfellis järelmaks 32, kasutusrent 22 ja kapitalirent 46 ning olulisi muudatusi Krieger liisingulepingute struktuuris ette ei näe.

Koos laenulepingutega on kasvanud pikaajaliste liisingulepingute osakaal, see trend on ka sel aastal jätkunud. Krieger põhjendab seda sellega, et kinnisvaraliisingu osakaal portfellis on viimastel aastatel kasvanud. Möödunud aasta lõpust on 5aastase ja pikema tähtajaga liisingulepingute osakaal liisinguühingute koondportfellis kasvanud 23,9-lt 25,8ni.

Möödunud aastal kasvas faktooringu jääk kaks korda, 1,7 mld kroonini. Kiiret kasvu on oodata ka sel aastal. Kriegeri sõnul on Hansa Liising Eesti faktooringuportfell kasvanud esimese poolaastaga 12,3, kuid ta ootab aastaseks portfelli mahu kasvuks 40, kuna tavaliselt on aasta teine pool nii kaubanduses kui ka faktooringfinantseerimises edukam kui esimene.

Sihtasutused. KredExi sel kevadel koostatud raporti kohaselt ei tea ettevõtjad peale pankade eriti teisi rahastamisallikaid. Näiteks kas või seda, et kohalikest ettevõtluskeskustest võivad ettevõtjad saada konsultatsiooni või stardiabi. Peale maakondlike rahaallikate on ka riiklikke ja rahvusvahelisi allikaid.

Võlakirjad ja kommertspaberid. Võlakirjad erinevad tavalisest laenust rahaallikate poolest. Kui pangalaenu puhul on rahaallikaks harilikult üks pank, siis võlakirjaemissiooni puhul müüakse võlakirju mitmele investorile, kelleks võivad olla pangad, fondid, kindlustusseltsid, ettevõtted või eraisikud.

Eestis on levinud tagatiseta võlakirjade emiteerimine, arenenud turgudel on aga laialt levinud tagatisega võlakirjad.

Võlakirju on võimalik emiteerida nii suunatud kui ka avaliku emissiooni käigus. Suunatud emissiooni eeliseks on selle läbiviimise lihtsus ja kiirus, samas on aktiivsete institutsionaalsete investorite arv suhteliselt piiratud.

Võlakirjade eelis laenude ees:

Enamik võlakirju on tagatiseta ehk omavahendeid ei pea pantima;Lühiajaliseks finantseerimiseks (kommertspaberid);Madalamad kulud;Suurematel tegijatel on võlakirjade turul võimalik laenu saada odavamalt kui laenuturul;Tuntud emitendil võib raha saamine võtta aega vaid nädal.

Eesti Ühispanga võlakirjade diileri Ülar Kiisla sõnul saavad kommertspabereid ja võlakirju emiteerida eelkõige need ettevõtted, keda investorid turul usaldavad. Ettevõtte peab olema läbipaistev, stabiilse kasvuga ja positiivse rahavooga. Hea, kui ta on ka korraliku krediidireitinguga.

Lisaks kõige värskematele raamatupidamisandmetele võivad potentsiaalsed investorid emissioonide korraldajate kaudu küsida ettevõtete kohta veel andmeid. Seetõttu pole võlakirju mõtet proovida emiteerida ka neil, kel näiteks ei õnnestu laenu saada.

Tavaliselt kuulatakse enne emissiooni korraldamist maad, räägib Kiisla. Uuritakse, kas võlakirjade vastu on huvi, ning alles pärast seda hakatakse huvi korral võlakirju emiteerima.