Eesti majandus kasvas teises kvartalis lõplikel andemetel enam, kui statistikaameti poolt avaldatud esialgne number näitas. Ka oli Eesti majanduskasv suurem kui lähinaabritel.
Läti sisemajanduse koguprodukt kasvas teises kvartalis 4,9%, Leedu majandus kasvas samal perioodil 6,9%. Eesti oli kolmest Balti riigist edukaim, näidates 7,0% majanduskasvu (esialgsetel andmetel oli kasv 6,5%).
Isegi maailma suurriigid kasvavad tunduvalt aeglasemalt kui Eesti. USA majandus kasvas teises kvartalis 1,3%, Saksamaa 0,5%, Prantsusmaa 1%. Soome majandus kasvas 2,5% ja Rootsi 2,1%.
Mis aitas Eesti majanduse niivõrd heale kasvule? Majandust vedas teises kvartalis eelkõige töötlev tööstus, mille lisandväärtuse maht kasvas püsivhindades võrreldes aasta varasemaga peaaegu 500 miljoni krooni võrra, kasv 12,6%. Protsentuaalselt tegi suurima hüppe küll mäetööstus (29,2%), kuid absoluutarvudes kasvas mäetööstuse lisandväärtus tunduvamalt vähem ? 55,3 miljonit krooni. Suure panuse andis majanduskasvu ka ehitus, mille lisandväärtuse maht kasvas 14% ehk üle 160 miljoni krooni.
Tarbimismeetodi järgi tuli suurem osa kasvust eratarbimiskulutustest, mis andis kogutarbimisest 53,6%. Võrreldes aasta varasemaga kasvas püsivhindades eratarbimine üle kümnendiku. Jõudsalt kasvas ka kapitali kogumahutus põhivarasse, mis kasvas aastaga veerandi võrra.
Valitsemissektoris, mis moodustas veidi üle viiendiku kogutarbimisest, oli kulutuste kasv tunduvalt tagasihoidlikum, 4,3%.