Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestis tulumaks madal, sotsiaalmaks liiga kõrge

    Maksude võrdlus erinevate riikide vahel on tinglik, sest maksusüsteemid on riigiti üles ehitatud väga erinevalt. Ka Euroopa Liidus (EL) ei ole riikide maksuskeemid harmoniseeritud, kuigi toimuvad aktiivsed sellesuunalised otsingud. Kõige üldisema ettekujutuse maksukoormusest riigis annab maksutulude osa sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
    Euroopa riikide võrdluses kuulub Eesti madala maksukoormusega riikide hulka. Meiega lähedane maksutase on Iirimaal, Kreekal, Portugalil, Suurbritannial ja Hispaanial. Kõrge maksukoormusega on Rootsi, Taani ja Soome. Keskmise maksukoormusega riikide hulka kuuluvad Saksamaa, Hollandi, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia ja Austria.
    USA ja Jaapani majandusele on iseloomulik tunduvalt madalam maksukoormus kui Euroopas. ELi kandidaatriikidest on Eestiga sarnaselt väiksem maksukoormus veel Poolas ja Slovakkias, ülejäänud kuuluvad keskmise maksukoormusega riikide hulka.
    Eestis on üheks suuremaks maksukoormuse tõstjaks tööandjate poolt tasutav sotsiaalmaks, mille määr on 33% töötasult. Mõnes riigis katavad sotsiaalkulutusi töövõtja ja tööandja enam-vähem võrdses ulatuses (USA, Iisrael, Saksamaa, Suurbritannia), mõnes riigis on töötajate poolt makstav sotsiaalmaks isegi suurem (Hollandis, Sloveenias). On ka riike, kus sotsiaalmaksu puudumine kompenseeritakse üksikisiku tulumaksu arvel (Uus-Meremaa).
    Eestis on ettevõtete sotsiaalmaks 12,2% SKTst, mis on konkurentsivõime seisukohast negatiivne näitaja. Vastupidiselt näiteks USAs ja Jaapanis on ettevõtjate sotsiaalmaks väga madal (3?5% SKTst) ja sama põhimõtet on järgitud Iirimaa, Taani, Suurbritannia, Hollandi, Kreeka ja Portugali maksusüsteemi kujundamisel. ELi kandidaatriikidest on sotsiaalmaksu osatähtsus kõige madalam Sloveenias (5%), ülejäänud kandidaatmaad praktiseerivad sarnaselt Eestiga kogu sotsiaalmaksu kogumist ettevõtetelt, mis ettevõtete konkurentsivõimet pärsib.
    Kõrge sotsiaalmaksu määr Eestis on ettevõtluskeskkonna seisukohalt negatiivne näitaja, mille mõju toimib tööhõive vähendamise suunas. Kõrge maksumäär soodustab ka varimajanduslikku tegevust (ümbrikupalgad).
    Kui vaadelda hüpoteetilist stsenaariumi, kus valitsus kehtestab maksimaalsed töötuskindlustusmäärad ning lisaks sellele kehtestatakse tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustus, siis ületaks Eesti tööjõu maksukoormus ELi keskmist. Seega võib Eesti tööjõu maksukoormust hinnata suhteliselt kõrgeks.
    Ettevõtluskeskkonna atraktiivsust Eestis suurendab soodne ettevõtete tulumaksu süsteem. Ettevõtted tasuvad küll 26% tulumaksu jaotatud kasumilt, kuid jaotamata kasumit ei maksustata. Ettevõtlustulu suhteliselt madal osa SKTst on iseloomulik ka USA ja ELi riikidest Saksamaa, Taani, Islandi, Itaalia ja Hispaania maksusüsteemile (2?3%). Ettevõtte kasumist laekuvatel maksudel on suur osakaal Sloveenias, kus need moodustavad ligi 8% SKTst, samuti Soomes ja Norras (5?6%). Arenenud majandusega riikides ei ületa kasumimaksude osa SKTs 8% taset.
    Majandusministeeriumi ja Eesti Konjunktuuriinstituudi väljaandest ?Eesti konkurentsivõime?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Energiahindade ohver: pika ajalooga leivatööstuse jaoks jääb see aasta viimaseks
Poelettidelt tuttavaid leibu ja küpsetisi valmistanud Saare Leiva töötajad saavad täna koondamisteate, sest ettevõte paneb aasta lõpus uksed kinni.
Poelettidelt tuttavaid leibu ja küpsetisi valmistanud Saare Leiva töötajad saavad täna koondamisteate, sest ettevõte paneb aasta lõpus uksed kinni.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
USA börsi aktsiad langesid viimase 22 kuu madalaimale tasemele
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
USA aktsiaturud langesid madalaimale tasemele, mida nähti viimati 2020. aasta novembris. S&P 500 langes neljapäevasel kauplemispäeval koguni 2,9%, kuid vähendas turgude sulgemisega kahjumit.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.