Eestis tulumaks madal, sotsiaalmaks liiga kõrge

Maksude võrdlus erinevate riikide vahel on tinglik, sest maksusüsteemid on riigiti üles ehitatud väga erinevalt. Ka Euroopa Liidus (EL) ei ole riikide maksuskeemid harmoniseeritud, kuigi toimuvad aktiivsed sellesuunalised otsingud. Kõige üldisema ettekujutuse maksukoormusest riigis annab maksutulude osa sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Euroopa riikide võrdluses kuulub Eesti madala maksukoormusega riikide hulka. Meiega lähedane maksutase on Iirimaal, Kreekal, Portugalil, Suurbritannial ja Hispaanial. Kõrge maksukoormusega on Rootsi, Taani ja Soome. Keskmise maksukoormusega riikide hulka kuuluvad Saksamaa, Hollandi, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia ja Austria.

USA ja Jaapani majandusele on iseloomulik tunduvalt madalam maksukoormus kui Euroopas. ELi kandidaatriikidest on Eestiga sarnaselt väiksem maksukoormus veel Poolas ja Slovakkias, ülejäänud kuuluvad keskmise maksukoormusega riikide hulka.

Eestis on üheks suuremaks maksukoormuse tõstjaks tööandjate poolt tasutav sotsiaalmaks, mille määr on 33% töötasult. Mõnes riigis katavad sotsiaalkulutusi töövõtja ja tööandja enam-vähem võrdses ulatuses (USA, Iisrael, Saksamaa, Suurbritannia), mõnes riigis on töötajate poolt makstav sotsiaalmaks isegi suurem (Hollandis, Sloveenias). On ka riike, kus sotsiaalmaksu puudumine kompenseeritakse üksikisiku tulumaksu arvel (Uus-Meremaa).

Eestis on ettevõtete sotsiaalmaks 12,2% SKTst, mis on konkurentsivõime seisukohast negatiivne näitaja. Vastupidiselt näiteks USAs ja Jaapanis on ettevõtjate sotsiaalmaks väga madal (3?5% SKTst) ja sama põhimõtet on järgitud Iirimaa, Taani, Suurbritannia, Hollandi, Kreeka ja Portugali maksusüsteemi kujundamisel. ELi kandidaatriikidest on sotsiaalmaksu osatähtsus kõige madalam Sloveenias (5%), ülejäänud kandidaatmaad praktiseerivad sarnaselt Eestiga kogu sotsiaalmaksu kogumist ettevõtetelt, mis ettevõtete konkurentsivõimet pärsib.

Kõrge sotsiaalmaksu määr Eestis on ettevõtluskeskkonna seisukohalt negatiivne näitaja, mille mõju toimib tööhõive vähendamise suunas. Kõrge maksumäär soodustab ka varimajanduslikku tegevust (ümbrikupalgad).

Kui vaadelda hüpoteetilist stsenaariumi, kus valitsus kehtestab maksimaalsed töötuskindlustusmäärad ning lisaks sellele kehtestatakse tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustus, siis ületaks Eesti tööjõu maksukoormus ELi keskmist. Seega võib Eesti tööjõu maksukoormust hinnata suhteliselt kõrgeks.

Ettevõtluskeskkonna atraktiivsust Eestis suurendab soodne ettevõtete tulumaksu süsteem. Ettevõtted tasuvad küll 26% tulumaksu jaotatud kasumilt, kuid jaotamata kasumit ei maksustata. Ettevõtlustulu suhteliselt madal osa SKTst on iseloomulik ka USA ja ELi riikidest Saksamaa, Taani, Islandi, Itaalia ja Hispaania maksusüsteemile (2?3%). Ettevõtte kasumist laekuvatel maksudel on suur osakaal Sloveenias, kus need moodustavad ligi 8% SKTst, samuti Soomes ja Norras (5?6%). Arenenud majandusega riikides ei ületa kasumimaksude osa SKTs 8% taset.