• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestis tulumaks madal, sotsiaalmaks liiga kõrge

    Maksude võrdlus erinevate riikide vahel on tinglik, sest maksusüsteemid on riigiti üles ehitatud väga erinevalt. Ka Euroopa Liidus (EL) ei ole riikide maksuskeemid harmoniseeritud, kuigi toimuvad aktiivsed sellesuunalised otsingud. Kõige üldisema ettekujutuse maksukoormusest riigis annab maksutulude osa sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
    Euroopa riikide võrdluses kuulub Eesti madala maksukoormusega riikide hulka. Meiega lähedane maksutase on Iirimaal, Kreekal, Portugalil, Suurbritannial ja Hispaanial. Kõrge maksukoormusega on Rootsi, Taani ja Soome. Keskmise maksukoormusega riikide hulka kuuluvad Saksamaa, Hollandi, Belgia, Prantsusmaa, Itaalia ja Austria.
    USA ja Jaapani majandusele on iseloomulik tunduvalt madalam maksukoormus kui Euroopas. ELi kandidaatriikidest on Eestiga sarnaselt väiksem maksukoormus veel Poolas ja Slovakkias, ülejäänud kuuluvad keskmise maksukoormusega riikide hulka.
    Eestis on üheks suuremaks maksukoormuse tõstjaks tööandjate poolt tasutav sotsiaalmaks, mille määr on 33% töötasult. Mõnes riigis katavad sotsiaalkulutusi töövõtja ja tööandja enam-vähem võrdses ulatuses (USA, Iisrael, Saksamaa, Suurbritannia), mõnes riigis on töötajate poolt makstav sotsiaalmaks isegi suurem (Hollandis, Sloveenias). On ka riike, kus sotsiaalmaksu puudumine kompenseeritakse üksikisiku tulumaksu arvel (Uus-Meremaa).
    Eestis on ettevõtete sotsiaalmaks 12,2% SKTst, mis on konkurentsivõime seisukohast negatiivne näitaja. Vastupidiselt näiteks USAs ja Jaapanis on ettevõtjate sotsiaalmaks väga madal (3?5% SKTst) ja sama põhimõtet on järgitud Iirimaa, Taani, Suurbritannia, Hollandi, Kreeka ja Portugali maksusüsteemi kujundamisel. ELi kandidaatriikidest on sotsiaalmaksu osatähtsus kõige madalam Sloveenias (5%), ülejäänud kandidaatmaad praktiseerivad sarnaselt Eestiga kogu sotsiaalmaksu kogumist ettevõtetelt, mis ettevõtete konkurentsivõimet pärsib.
    Kõrge sotsiaalmaksu määr Eestis on ettevõtluskeskkonna seisukohalt negatiivne näitaja, mille mõju toimib tööhõive vähendamise suunas. Kõrge maksumäär soodustab ka varimajanduslikku tegevust (ümbrikupalgad).
    Kui vaadelda hüpoteetilist stsenaariumi, kus valitsus kehtestab maksimaalsed töötuskindlustusmäärad ning lisaks sellele kehtestatakse tööõnnetuse- ja kutsehaiguskindlustus, siis ületaks Eesti tööjõu maksukoormus ELi keskmist. Seega võib Eesti tööjõu maksukoormust hinnata suhteliselt kõrgeks.
    Ettevõtluskeskkonna atraktiivsust Eestis suurendab soodne ettevõtete tulumaksu süsteem. Ettevõtted tasuvad küll 26% tulumaksu jaotatud kasumilt, kuid jaotamata kasumit ei maksustata. Ettevõtlustulu suhteliselt madal osa SKTst on iseloomulik ka USA ja ELi riikidest Saksamaa, Taani, Islandi, Itaalia ja Hispaania maksusüsteemile (2?3%). Ettevõtte kasumist laekuvatel maksudel on suur osakaal Sloveenias, kus need moodustavad ligi 8% SKTst, samuti Soomes ja Norras (5?6%). Arenenud majandusega riikides ei ületa kasumimaksude osa SKTs 8% taset.
    Majandusministeeriumi ja Eesti Konjunktuuriinstituudi väljaandest ?Eesti konkurentsivõime?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Kriis ajas töötu Siiri Sisaski seenele: müüsin kontserditel salateid ja moose
Vabakutseline muusik ja laulja Siiri Sisask rääkis Äripäeva raadiosaates "Edukad naised", kuidas hakkas koroona-ajal talveks raha koguma hoidiseid müües.
Vabakutseline muusik ja laulja Siiri Sisask rääkis Äripäeva raadiosaates "Edukad naised", kuidas hakkas koroona-ajal talveks raha koguma hoidiseid müües.
A. Le Coqi juht: riik ei tule mulle ütlema, mida ma pean sööma ja mida mitte
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.