Tarkvarata arvuti laseb piraatlusel vohada

Piraattarkvaraga võitleva organisatsiooni Business Software Alliance (BSA) Eesti komitee tegevuse koordinaatori Ahti Leppiku sõnul kasutab illegaalset tarkvara umbes 95 protsenti kodukasutajatest.

?Enamus hangib sõbralt koopia või tõmbab internetist. Hoitakse tarkvara pealt kokku ja ostetakse selle summa võrra võimsama arvuti,? sõnab ta. ?Juriidiliste isikute seas on piraatlus umbes 50 protsendi tasemel. Kui firma ostab tarkvarata arvuti, siis on võimalik, et tegemist on arvutipargi uuendamisega ja uude arvutisse installeeritakse olemeasolev legaalne tarkvara.?

?Kui Microlink välja jätta, siis minu hinnangul on ülejäänud Eesti tootjate peale kokku nende arvutite osakaal, mis müüakse kohe litsentseeritud Microsofti operatsioonisüsteemiga (tarkvara, mis koordineerib ja toetab arvutis rakendustarkvara, näiteks Wordi, Office?i, veebibrauseri, mängude tegevust ?toim.), alla 40 protsendi,? kirjeldab olukorda ASi MicroLink Arvutid juhatuse esimees Mait Rahi.

?Meie käest saab klient seda, mis ta soovib,? ütles Eesti ühe suurema arvutitooja ASi Ordi juht Sulev Sisask. ?Üle poole meie arvutitest on Microsofti operatsioonisüsteemiga, mingi osa arvutitest on tühjad. See on ostja vaba valik.

Teadlikumad ja väiksema rahakotiga ostjad, kelle jaoks on 1500?2000 krooni suur raha, soetavad koju tühja kõvakettaga arvuti ja peavad ise tarkvara installeerima.?

Sisaski sõnul on tühjade arvutite müük aktiivne septembris, kui ostetakse palju arvuteid koju seoses kooliaja algusega.

?Väheusutav, et ta ostab selle litsentsi hiljem, teine variant on, kui tarkvara kehtiva lintsentsiga on olemas ja see installeeritakse uude arvutisse,? sõnas Sisask.

Füüsilist isikut on võimalik illegaalse tarkvara kasutamise eest karistada kuni kolmeaastase vanglakaristusega või trahviga, mille alammäär on 50 krooni, tegelikkuses võivad trahvid ulatuda tuhandetesse ja kümnetesse tuhandetesse kroonidesse.

Juriidilist isikut võib karistada trahviga 50 000 kuni 25 miljonit krooni.