Bürokraatia ? see on näiline lihtsus

Kui ma enne pikemat vestlust Kodumajagrupi ASi juhataja Urmas Lauriga teatasin, et ma pole varem detailplaneeringu (DP) küsimustega süvitsi kokku puutunud, heitis ta minu poole kõhkleva pilgu. Pärast seda, kui olin jutuajamise järel mitme päeva jooksul üritanud süveneda kinnisvaraarendajale esitatavatesse nõuetesse, mõistsin tema kõhklusi.

Näiliselt on justkui kõik lihtne, nii vähemasti kinnitavad säästva arengu ja planeerimise ameti (SAPA) kodulehele ülespandud selgitused.

Kõigepealt tuleb esitada DP algatamise taotlus, millega kohe kaasnevad ka kohustused ? sõlmida pärast DP lähteülesande kinnitamist SAPAga leping DP koostamise ja finantseerimise ning teede- ja tehnovõrkude väljaehitamise kohta ning ühtlasi hüvitada DP kehtestamisel jõustuvatest kitsendustest tulenev kahju.

Vastavalt kehtestatud ajakavale on SAPA klienditeenindajal õigus seda taotlust vastu võtta kuni kaks päeva. Mille järel planeeringute osakonna juhatajal kulub veel kaks päeva selle edasisuunamiseks piirkonnaarhitektile. Sellega on taotluse vastuvõtmine lõppenud.

Oluliselt pikem protsess on lähteülesande koostamine. Vajaliku teksti peab piirkonnaarhitekt koostama poolteise nädalaga, millele tehniline spetsialist lisab veel nädala, mis kulub skeemide koostamiseks.

SAPA keskkonnaspetsialist, transpordispetsialist ja linnaaednik lisavad igaüks veel 2?3 päeva täiendusi ning taotlus saadetakse tagasi piirkonnaarhitektile, kes kahe päevaga komplekteerib ja allkirjastab DP lähteülesande. Sellest üksi ei piisa, kahe päeva jooksul peab alla kirjutama veel ka linnaarhitekt, kes vajadusel saadab kogu dokumentide paki arhitektuurinõukokku seisukoha võtmiseks. Alles seejärel sekkub detailplaneeringute spetsialist, kellel kulub teie taotluse saatmiseks kooskõlastuste ringile veel kaks päeva. Kehtestatud ajakava järgi kulub neljal ametkonnal taotluse läbivaatamiseks ühtekokku ligi 3,5 kuud. Need neli on kultuuriväärtuste amet, linnaosa valitsus, linnavolikogu majanduskomisjon ja maa-amet. Kuid see pole veel kõik. Oma sõna peavad ütlema veel Harjumaa keskkonnateenistus ja linnaosa halduskogu, kellega taotluse läbivaatamise kindla aja suhtes pole kokku lepitud. Ning lisanduda võivad veel riigi vastavad ametid ja inspektsioonid, aga ka muud asutused või isikud, kellel võib teile kuuluva maatükiga vähimgi kokkupuude olla.

Urmas Laurile meenus näiteks Eesti Matkaliidu Selts, kelle ülesleidmiseks ning vajaliku kooskõlastuse hankimiseks kulus hea mitu nädalat. Läbi Kodumajagrupile kuuluva maatüki kulges väidetavalt rahvusvaheline matkarada. Tõsi küll, hiljem ei leidnud see kinnitust. Kooskõlastus oli aga ametnike poolt sellegipoolest ette kirjutatud. Kui teie taotlus kooskõlastusringilt tagasi jõuab ? aga selleks kulub mitmeid kuid ?, vormistab SAPA DP spetsialist mõne päevaga ette linnavalitsuse korralduse DP algatamiseks. Kulub veel kuu, ning linnavalitsus kinnitabki lähteülesande ja algatab DP. Nüüd tuleb teil sõlmida DP koostamise korraldamise ja finantseerimise õiguse andmise leping. Sekkub linnavalitsuse avalike suhete talitus, kes vajadusel tutvustab DP eesmärke meedias ning linnavalitsuse kodulehel. DP spetsialist läkitab teile aga vajadusel kahe nädala jooksul tähitud kirja DP algatamise kohta.

Nüüd võib tööd alustada projekteerija, kes koostab DP eskiisprojekti. Kui see valmis, tuleb taas sammuda linnaosa valitsusse, kes korraldab DP lähteseisukohtade ja eskiisprojekti avalikke arutelusid ning informeerib sellest avalikkust meedias ja Tallinna kodulehel. Ja saadab eskiisprojekti tagasi SAPAsse, kus projektide läbivaatamise komisjon selle kõigi asjaolude sobivusel kahe nädala pärast heaks kiidab.

Nüüd saab taas tööd projekteerija, kes pärast lõpliku projekti valmimist asub sellele hankima uusi vajalikke kooskõlastusi. Et siis SAPA projektide läbivaatamise komisjon saaks uuesti teie DP eskiisprojekti kahe nädala jooksul heaks kiita. Sellega võidakse projekteerijale anda uusi suuniseid paranduste sisseviimiseks.

Seejärel tekib teatud määramatus ? linnavalitsus asub lahendama linna eri asutuste kooskõlastustest tuleneda võivaid vaidlusi. Ja kui nende vaidlustega ühele poole saadakse, tuleb hakata hankima täiendavaid kooskõlastusi, mille määrab nüüd juba Harju maavanem.

Kui ka täiendavad kooskõlastused hangitud, valmistab SAPA spetsialist nädalaga ette linnavalitsuse korralduse eelnõu. Ning kui hästi läheb, vormub eelnõu kahe nädalaga linnavalitsuse korralduseks.

Kui seegi olemas, rändab DP projekt SAPAst linnaosa valitsusse avalikuks väljapanekuks. Vajadusel läkitatakse selle kohta teele tähtkirjad. Ilmub ka vastav pressiteade. Need, kes avaliku väljapaneku põhjal protesti avaldavad, saavad samuti tähtkirjad.

Seejärel ilmub järjekordne pressiteade väljapaneku tulemustest, lisaks korraldab linnavalitsus nende tulemuste tutvustamiseks arutelu. Järgneb pressiteade arutelu toimumise kohta.

Projekteerijal jääb üle vaid DP projekti viimased parandused sisse viia. Kogu protsessile kulub ei vähem kui 9?12 kuud.

Kodumajagrupi juhataja Urmas Laur nendib, et sellega pole kinnisvaraarendaja Kolgata tee sugugi lõppenud. Suurema maatüki jagamiseks väikesteks kinnistuteks kulub minimaalselt kolm kuud, aga see võib võtta ka pool aastat. Kogu protsessile DP algatamisest kuni kinnistute moodustamiseni võib kuluda ka kolm aastat.

Eraldi võitlus seisab ees monopolidega ? Eesti Energia, Tallinna Vee, Eesti Telefoni, Tallinna Kütte ja Eesti Gaasiga. Näiteks Kodumajagrupp ajas Sõpruse teele rajatava elamu kütteasju Tallinna Küttega pool aastat. Lõpuks jäigi hinnapakkumine ja kooskõlastus saamata ning koostööst tuli loobuda. Lisandusid hoopis ähvardused, et kui ei võta meie kütet, siis ei annagi kooskõlastust.

Eesti Energia ja Tallinna Veega asju ajades on Lauri arvates garanteeritud pikad vaidlused maksumuse ja tähtaegade üle. ?Monopolidega läbirääkimine on mäng nende kehtestatud reeglite järgi,? nendib Laur.

?Bürokraatia on igal juhul vajalik, muidu tekib anarhia,? arvab Urmas Laur. ?Kuid selle bürokraatia nõuded peaksid olema enamikule meist selged ja arusaadavad. Praegu on kõikvõimalike lubade vormistamine tehtud nii bürokraatlikuks, et sind sunnitakse töid alustama ajutise loaga või üldse ilma loata.?

Kui Kodumajagrupi AS asus Leppneemele uut eramurajooni rajama, tekkis neil mõte teha korda ka ostetud maal asuv umbes 25 meetri kõrgune metallist päevamärk, mida saaks kasutada vaatetornina. Ootamatult selgus, et torn on kirjas riigivarana, mida haldab veeteede amet.

Kodumajagrupi mõte oli Vene sõjaväest mahajäänud torn pisut lühemaks teha, et sellest saaks turvaline vaatluspaik, kust avaneb maaliline vaade merele.

Kodumajagrupi palvele torn nende kätte anda vastas veeteede amet keeldumisega. Põhjendusel, et riigivara pole võimalik erafirmale tasuta anda, vaid seda saab teha üksnes enampakkumise korras. Küll on riigivara haldaja valmis selle täienisti maha lammutama.

Siin tekib veel teinegi probleem: torn on kantud Kodumajagrupile kuuluva kinnistu kaardile, aga ühegi märketa, et see riigile kuuluks. Kui riik asuks seda torni lammutama, kas sel juhul kinnistu omanik saab teda selles takistada?