Artikkel
    • Uudised
    • 26. november 2002 kell 22:00
    Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maksa kaardiga või mitte: pangad rikastuvad

    Kommertspangad on käivitanud võimsa reklaamikampaania, et inimesed tasuksid kauba ja teenuste eest maksekaardiga. Sellega soovivad pangad üleüldisest ostubuumist oma osa saada.
    Äripäeva meelest on pankade nõutav teenustasu 2,5?3% ostusummalt liiga kõrge ja lõhnab kartellikokkuleppe järele. Neid protsente ei tarvitse kinni maksta tingimata kaupmees, vaid hindade tõustes ka tarbija.
    Deebet- ja krediitkaartidel on juba oma kuu- ja aastatasud, mis ei ole just väiksed ja mis tuleb maksta iga kaardi omanikul. Näiteks on krediitkaardi aastatasu Hansapanga erakliendile 300 ja ärikliendile 500 krooni.
    Kui need tasud on kehtestatud, siis peaksid need ju pangakaartide kasutamise kulud tagasi teenima ja uute, kaupmehe selga laotud koormiste seadmine ei ole õige (vähemalt mitte sedavõrd suures mahus). Ühes kuus teenivad pangad kaardimaksetelt 12?15 miljonit krooni teenustasudena.
    Ei pea olema just prohvet ennustamaks, kas kolmeprotsendiline lisamaks käibele jätab hinnad endiseks või paneb need aegamööda tõusma. Ei soovi ju ka kaupmees osast müügitulust lihtviisil loobuda. Seega võivad pangad olla vallandanud uue inflatsioonikeeru.
    Tegelikult on niisuguse stsenaariumi käivitudes kaotajad ka sularahas maksjad, kuna tõusnud hind kehtib ka neile.
    Kõige negatiivsem ja meeleheitlikum samm oleks erinev hind sularahas ja kaardiga maksjatele. See paiskaks meid otsekohe vähearenenud banaanivabariigi tasemele. Saab ju osas riikides sulas makstes lausa käibemaksu võrra odavamalt läbi ? kõige ehtsam ?turu majandus?.
    Kaardimaksete teenustasu poolt räägiks justkui asjaolu, et kaupmees on niikuinii kehtestanud igale kaubale juurdehindluse, mis on kindlasti suurem kui 3%. Luksuskaupade juurdehindlus võib olla isegi kordades, mille kõrval kõik muu on nohu. Ometi ei müüda kogu kaupa ära, mistõttu pole juurdehindluse ja teenustasu määr omavahel võrreldavad.
    Jutt käib eelkõige kiire käibega toidu- ja esmatarbekaupadest, mille turul on konkurents kõige tihedam. Sellel turul mõjub pankade võetav kümnis juba häirivalt. Kuhugi ei kao ka sularaha käitlemisega seotud kulud, sest sajaprotsendiliselt elektrooniliseks ei muutu tasumine veel niipea.
    Tõsisem vastuväide on, et tänu kaardiga maksmise võimalusele suureneb kaupmehe müügikäive, millest osa pangale kui kolmandale assisteerivale poolele loovutamine on paratamatu.
    Ometi peaks teenustasu suurus olema maksimaalselt kulupõhine. Kui näiteks maksekorralduse hind on sõltumatu ülekande suurusest, siis kaupluses ja teenindusasutuses on maksustatud millegipärast käive. See viib mõtted käibemaksu sisulisele tõusule, kuigi lisaprotsendid ei laeku mitte riigieelarvesse.
    Naaberriigis Soomes on pangakümnis kordi väiksem, deebetkaardi puhul vahel isegi olematu. Ja ära majandavad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Villig: Bolt saab kahe aasta pärast börsiküpseks
Hiina püüab endiselt koroonat riigist välja puksida
Ansip: peaksime riigina välistama EKRE valitsusse pääsemise

TOP 100TOP 100

Eesti edukamad ettevõtted 2022

TOP 100: uus võitja tõukas LHV troonilt
1
Exmet OÜKaubandus
2
Toftan ASPuidutööstus
3
LHV Group ASFinants
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Ansip Euroopa kiibikriisist: muust maailmast sõltumine on tupiktee
Euroopa Parlamendi liikme Andrus Ansipi hinnangul on Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse saavutamine hädavajalik.
Euroopa Parlamendi liikme Andrus Ansipi hinnangul on Euroopa tehnoloogilise suveräänsuse saavutamine hädavajalik.
Kõik raadiosaated
Inflatsioon
Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Kõik inflatsiooni artiklid
Arvamus
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Majandustulemused
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
KÕIK MAJANDUSTULEMUSED
Juhtimine
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Kõik juhtimise artiklid
Ukraina
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Tüli Eesti suurfarmis: ukrainlane lahkus murtud sõrmede ja tühjade taskutega Tööandja hädas ukrainlaste suhtumisega
TOP 100: aasta teine pool tuleb teisiti
Ettevõtjate suur kriisiküsitlus: oma töötajaid tuleb kiivamalt hoidma hakata
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus: pealinna linnapea ja kütuse hind
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.
Nädala esimene Äripäeva raadio hommikuprogramm võtab luubi alla kütuse- ja aktsiaturud ning Tallinna tegemised.
Kõik Äripäeva artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Rikaste TOP

Vaata, kes on Eesti 500 jõukamat inimest

Eesti esirikas ärinaine: mulle meeldivad ilusad asjad
1
Markus Villig1,108 miljardit
2
Taavet Hinrikus1,023 miljardit
3
Kristo Käärmann1,020 miljardit
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Dünaamiliste reklaamidega kliente püüdma
"Digiturunduse praktikumi" saates on külas digilahenduste agentuuri ADMi juht ja digimeedia strateeg Riho Pihelpuu ja digiturunduse strateeg Tuulikki Kuuseorg, kellega arutletakse edukat Toyota Facebooki integreeritud kampaaniat.
"Digiturunduse praktikumi" saates on külas digilahenduste agentuuri ADMi juht ja digimeedia strateeg Riho Pihelpuu ja digiturunduse strateeg Tuulikki Kuuseorg, kellega arutletakse edukat Toyota Facebooki integreeritud kampaaniat.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Luurekeskuse ülem: Venemaa on ära kasutanud kaks kolmandikku laskemoonast Suurem pealetung võib jätkuda kevadel
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa on ära kasutanud umbes kaks kolmandikku oma laskemoona varudest, kuid sõltuvalt talvest võib Venemaa aktiivsemalt pealetungiga jätkata alles kevadel, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.