Microsoft muutis suvel oma litsentsipoliitikat, mis tegi ettevõtetele tarkvara ostmise kuni kaks korda kallimaks. Samas on kasvanud ka piraattarkvara vastu võitleva Business Software Alliance?i (BSA) ja politsei võitlus legaliseerimata tarkvara kasutajate vastu, kirjutab Postimees.

Eesti suurematest ettevõtetest kasutavad Ühispangas ligi pooled töötajad Linuxi vabatarkvara. Eesti Ühispanga IT-juht Tõnu Liik tõdes, et Linuxi ning Windowsi operatsioonisüsteemide kasutamisel pole põhimõttelist vahet, kuid lahendused on erinevad.

Liigi sõnul on pooltel töökohtadel pangas siiski Microsofti kontoriprogrammid, sest ülemaailmsete standardite tõttu ei saa pank seal Linuxit endale lubada.

Kokkuhoid on pangale lisaks ligi 700 arvutikasutaja litsentsitasudele ka see, et Linuxi arvutid ei pea olema kõige uuemad, hakkama saab ka vanemate arvutitega, mistõttu investeeringuid on tarvis teha vähem. Samas peab panga infotehnoloogiaosakond toetama nüüd nii Linuxi kui ka Windowsi kasutamist.

Eesti informaatikakeskuse direktori Imre Siili sõnul kompavad vabatarkvara ka riigiasutused. Esimesed neist on astunud ka samme vabatarkvarale üleminekuks.

Praegu on tegemist üksikute näidetega, sest keskkonnaministeerium soovib kasutusele võtta OpenOffice?i, ka andmekaitse inspektsioon kavandab vabatarkvarale üleminekut. Siili sõnul on informaatikakeskus pakkunud riigiasutustele toetust, üritades valmistada Eestile sobilikku õigekirja kontrolli ja poolitust.