Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome ei kahetse euro otsust
Tagantjärele on muutunud ka rahva arvamus ? nüüd toetab eurot 64% soomlastest võrreldes 29%ga 1997. aastal. Veelgi parem oleks, kui euroga ühineksid ka rootslased, tõdeb 6. detsembril tähistatud Soome iseseisvuspäevaks valminud ülevaade ?Soome ja euro?.
?Soomlased tegid julge otsuse,? möönis läinud nädalal Taanis Niels Thygesen, OECD majanduspoliitika komisjoni president, kes omal ajal osales ühisraha ette valmistanud Delors?i komitee töös. ?Nad on võitnud nii majanduslikult kui poliitiliselt ? Soomest on saanud Põhjala regiooni eestkõneleja ning Soome Panga endine juht Sirkka Hämäläinen valiti Euroopa Keskpanga (ECB) juhatusse. See on märk tunnustusest,? ütles Thygesen.
Läinud nädalal kirjutas Kauppalehti, et Soome võib kõrge koha ECBs säilitada ka pärast Hämeläineni lahkumist, kuna tõsine kandidaat sellele kohale on Soome rahandusminister Sauli Niinistö. Niinistö on silma hakanud konstruktiivsete ettepanekutega eurotsooni majanduskoostöö tõhustamiseks ning kriitikaga euro aluseks oleva stabiilsuspakti muutmise vastu.
Majanduslikult on euro taganud Soomele tavatu stabiilsuse. Laenuintressid on madalal majanduskonjunktuuri nõrgenemisest hoolimata, võrreldes ?lama? ajaga 90. aastate alguses, mil intressid tõusid 13%le. Läinud nädalal alanesid Euroopa intressid veelgi, mõjutades soodsalt Soome eratarbimist ja teisi intressitundlikke valdkondi. ?See aitab üle ajast, mil ekspordi kasv mõõnab,? ütles Nordea ökonomist Reijo Heiskanen.
Peaminister Paavo Lipponen viis Soome rahaliitu ilma rahva arvamust küsimata, lähtudes eeldusest, et 1994. a ELiga ühinemise poolt hääletades toetasid soomlased ka euroga ühinemist (ehkki keegi eurot siis tõsiselt ei võtnud). Sama seis oli Rootsis, kes hiljem kõhklema lõi ja otsustas küsimuse rahvahääletusele panna. See toimub tuleval aastal 14. septembril. Juriidilist alust nagu Taanil rahaliidust välja jääda Rootsil ei ole.
Soomele oli euro poliitiline otsus, mille tingis vana hirm jääda üksi Venemaa mõjusfääri, kirjutab raport ?Soome ja euro?. Enamus soomlasi, kes hääletas ELi poolt, tegi seda julgeolekupoliitilistel kaalutlustel. Lipponen arendas argumenti edasi, väites, et sama dimensioon on rahaliidul ? parim viis oma huve kaitsta on kuuluda ELi tuumiku hulka ning seega rahaliitu.
Soomlased pole siiski mingid ?entusiastid?. 2002. a mõõdetud 64% toetus eurole on Eurostati andmeil eurotsooni madalaim. Paljud on nördinud eurole üleminekuga kaasnenud hinnatõusust, ehkki ametlikud uurimused seda ei kinnita. Ka pahandab soomlasi kemplemine euro aluseks oleva stabiilsuspakti üle, mille täitmisega suurtel riikidel raskusi on. Soome ise on ?euroklassi? parim ning eelarve on plussis ka teistel Põhjala riikidel.
Soome huvi on, et euroga ühineks Rootsi, mis on Soome oluline eksporditurg ja konkurent. Praegu läheb neljandik Soome ekspordist ELi riikidesse, mis ei ole euroga ühinenud. Rootsi liitumisel kasvaks Soome eksport eurotsooni 40%le.
Rootsis on toetus eurole sügisega järsult kahanenud. Viimase Ruabi küsitluse järgi oli pooldajaid ja vastaseid võrdselt 38,6%, Demoskopi küsitluses oli vastu 43% ja poolt 42%. Toetust on vähendanud eurotsooni nõrk majandus, furoor euroametnike kõrgete palkade ning nägelused stabiilsuspakti ümber. Ka on mitmed arvamusliidrid ?ei? leeri läinud. Taanis on euro toetajad praegu küll enamuses, kuid valitsus ei plaani uut rahvahääletust enne 2004. aastat. Soome avalik arvamus tegi kiire pöörde