Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis saab EList edasi?

    Euroopa tuleviku paremaks kujundamiseks võeti 15. detsembril 2001 Laekenis Euroopa Liidu Ülemkogul vastu Euroopa Tulevikudeklaratsioon, milles määratleti neli põhiküsimust, mis moodustavad tulevikudebati kokkuleppelise lähtepunkti: pädevuse jagunemine ELi institutsioonide ja liikmesriikide vahel; rahvusparlamentide roll ELi otsusetegemises; lepingute lihtsustamine; põhiõiguste harta staatus. Kutsuti ellu Euroopa Tulevikukonvent, mis esitab konkreetsed ettepanekud juunis 2003 Euroopa Ülemkogule. Kandidaatriigid on konvendis esindatud liikmesriikidega samadel alustel, kuid neil puudub võimalus blokeerida liikmesriikide võimalikku konsensust. Eestit esindavad Lennart Meri, Tunne Kelam ja Peeter Kreitzberg.
    Üldpõhimõtted: efektiivsus, läbipaistvus ja võrdsus. Euroopa tuleviku ülesehitamisel tuleb silmas pidada tulevase liidu valitsemise efektiivsust; toetada süsteemi lihtsustamist ja läbipaistvamaks muutmist: liikmesriike tuleb institutsioonide reformimisel kohelda võrdseina.
    kuivõrd olemasolev pädevusjaotus praktikas toimib, puudub vajadus radikaalse reformi järele,jäiga ?kompetentside kataloogi? loomine pole vajalik, see pärsiks ELi dünaamilist arengut ja reageerimisvõimet.uue kogu loomine hägustaks ja komplitseeriks süsteemi veelgi.
    valitsuste tegevuse kontroll ministrite poolt nõukogus esitatud positsioonide järelevalve abil.üle-euroopaliste normide kehtestamine ei ole võimalik, iga riik leiab endale ise optimaalse parlamendi kaasamise vormi.
    üle-euroopaliste probleemide lahendamiseks on vajalik liikmesriikide tihe koostöö, mida pärsib tõhusate otsustamismehhanismide puudumine ja liikmesriikide vastastikune usaldamatus;
    laiendada kvalifitseeritud enamushääletuse kasutamist (säilitades vajadusel teatud küsimustes ühehäälsuse);ühise välispiiri valvamiseks on vajalikud ühisstandardid ja rahanduslik solidaarsus nende rakendamisel.
    ELi välistegevuse aspektid tuleb sidusamalt ühendada, tagamaks vahendite kompleksse ja ratsionaalse kasutuse;ühise väliskaubanduspoliitika eeskujul võiks enam kasutada ühist välisesindamist;arengukoostööpoliitika vajab reformimist suurendamaks selle efektiivsust ning sidusust liikmesriikide vastava poliitika ning EL välissuhete muude aspektidega;Euroopa peaks omandama veelgi selgema ja ühtsema hääle välispoliitikas, Koostöö laiendamisel kaitsepoliitikale tuleks olla ettevaatlik, kuna see võib osutuda kulukaks ja dubleerida NATO raames tehtavat koostööd; pigem tuleks keskenduda konfliktide ennetamisele.
    Lüh, Eurointegratsioonibüroo, www.eib.ee
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Mihkel Nestor: majandus langeb veel mõnda aega
Kuigi ettevõtete käibed kasvavad mühinal, siis SKP hoopis väheneb ja seda ka järgnevatel kvartalitel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kuigi ettevõtete käibed kasvavad mühinal, siis SKP hoopis väheneb ja seda ka järgnevatel kvartalitel, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Värbajad annavad nõu: mida teha, kui turul pole sobivat töötajat?
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Euroopa Liit kehtestas viimaks Vene naftale hinna ülempiiri Uuendatud: USA kehtestab sama ülempiiri
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel. USA teatas samuti ülempiiriga ühinemisest.
Pärast pikki vaidlusi otsustas Euroopa Liit kehtestada Vene toornaftale hinna ülempiiri 60 dollarit barrel. USA teatas samuti ülempiiriga ühinemisest.

Olulisemad lood

NBA lubab pensionifondidel klubide omanikeks olla
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.