Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) andmetel lõpetas Sveitsi kindlustusfirma Zürich Venemaal TIR-tollisüsteemi tagamise, seda tõenäoliselt korralageduse tõttu, mis TIRi rakendamisega seal kaasnes.

?Praegu ei suuda me ilmselt ette kujutadagi, mida selline otsus endaga kaasa toob,? ütles AS Narva Auto mänedzher Ljudmila Lagissova, kes peab võimalikuks kauba saatjate jaoks 10-20 hinnatõusu. Järjekorrad pikenevad, iga seisupäev tiksub aga kahjumit. Tema sõnul on tegemist pikemaajalise vastuoluga, mis on küdenud Vene võimude ning rahvusvaheliste autovedajate organisatsioonide vahel ja nüüd läksid pooled solvunult lahku.

Mänedzheri sõnul kannatab sellise otsuse all kõige enam Venemaa kaubasaaja, kaudsemalt aga kõik, kes Venemaal kauplevad või kaubavedusid korraldavad. Autovedajate ringkondades liikus kumu TIRi peatumisest Venemaal algul 5. detsembrist, seejärel 9. detsembrist.

ERAA TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti kinnitusel muudab juhtuv keerulisemaks kõige enam aga Vene autoettevõtjate endi elu.

Vene kaubaveoautod ei saa enam lihtsustatud korras teistesse riikidesse kaupa sisse vedada ehk TIR-märkmikku kasutada. Eestist Venemaale kauba vedamisel tuleb aga läbida TIR-süsteemist märksa ajakulukam, Venemaa n-ö siseriiklik tolliprotseduur. Sama ootab loomulikult teistest riikidest Venemaale kaupa vedavaid autosid. Kõik see omakorda asetab täiendava töökoormuse logistikute õlgadele, kes küsivad samuti klientidelt lisaraha jne.

ERAA TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti avaldas arvamust, et suure tõenäosusega tõigi rahvusvahelise kokkuleppe peatumise kaasa TIRi kasutamine Vene riigikassa hüvanguks.

Lusti tõi näiteks elektroonika impordi Venemaale, mille eest tuleb maksta tollimaksu ümmarguselt 70 ulatuses kauba väärtusest. "See teeb kauba üle mõistuse kalliks," märkis Lusti. "Poes samas nii kõrgeid hindu ei märka."

Teisiti öeldes kasutasid paljud ärimehed TIRi lihtsamaid tolliprotseduure, et kaup tolliterritooriumile vedada ning maksudeta välja smugeldada.

"Selle asemel, et kurikaelad üles otsida, teeb Vene toll tavaliselt maksenõude TIR tagatise suhtes," märkis Lusti. Formaalselt on see ka TIRi konventsiooniga kooskõlas, kuid samas ei suuda tagaja ehk kindlustusselts lõputult suuri kahjusid kanda.

Eesti ühe juhtiva transpordifirma AS MeP Trans tegevdirektori Mati Tamme väitel on praegu väga raske ennustada, kui kaua hakkab kauba lahtitollimine Venemaal seoses TIR-süsteemi peatumisega lisaaega võtma. "Vedaja ei saa aga endale lisakulutusi võtta," ütles Tamme, viidates hinnatõusule.

ERAA andmetel veavad nende 450st liikmest umbes pooled rohkem või vähem kaupa Venemaale, suuremalt jaolt on tegemist transiidiga. Aastas teevad kaubaautod Venemaale või läbi Venemaa 22 000 - 24 000 vedu, nii tuleb iga kalendripäeva kohta enam kui 60 Eesti sohvri reisi.

TIR-veod, mis on alustatud enne fikseeritud aega 24. detsembrit kl 24, on kindlustusega tagatud.