Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tehnoloogiline arendustegevus tagab konkurentsiedu

    Innovaatilisust võib mitmeti mõtestada, kuid eelkõige tähendab see inimeste, ettevõtte puhul juhtide, julgust riskida uute teadmiste oskuslikul rakendamisel. Kusjuures sõnale oskuslik tuleb asetada rõhk. Oskuslik tähendab teadlikku planeerimist. Tehnoloogiline arendustegevus on investeering ettevõtte tulevikku. Samas on ta ka märkimisväärne kuluartikkel ettevõtte bilansis ning seega tõsine risk. Kuid risk on ka tehnoloogia planeerimata arendus, mis on kindel viis raha kaotamiseks.
    Soomes on ligikaudu 150 aktiivselt tegutsevat biotehnoloogia ettevõtet. Samas Soome biotehnoloogiasektor on hetkel kiires ja dramaatilises restruktureerimisprotsessis ? pankrotid, ühinemised ja koondamised on selle aasta sügistalvel liiga tihti esinev nähtus. Põhjus? Soome ja ka Euroopa riskikapitalistid lõid araks ning ei julge kiiresti areneva kuid esialgu veel tulu mitteteenivale ettevõttele olulisi ?panuseid? panna ning rahakraanid keerati kinni. Kardetakse nn ?biomulli? ? et ennustused mitmesajakordse turukasvu osas lähima paari aasta väljavaates ei ole muud kui lugupeetud teadlaste liigse fantaasia vili. Riskikapitalistidest on saanud lihtsalt ?kapitalistid?.
    Selline riskikapitalistide muteerumine ?tavakapitalistideks? on täiesti mõistetav ? ei ole sugugi tark tegu finantseerida ettevõtet, kellel paistab puuduvat selge arusaam sellest, kuidas nad tulevikus oma ideede pealt raha teenima hakkavad. Samuti ei ole riskikapitalistide arvates paljudel ettevõttel selge, kas täna arendatavad kompetentsid tagavad edu ka pikaajalises perspektiivis. Ega mitte ei ole tegu ühe öö liblikaga, kes investeeringud vaevu tagasi teenib? Või hoopis musta auguga kust midagi tagasi loota pole. Paralleel mõne aasta taguste infotehnoloogia sektori arengusuundade ja nende katkemisega on täiesti olemas.
    Riskikapitalistid ei ole ainukesed kriitiliste küsimuste esitajad. Ka riiklikud tehnoloogilist arendustegevust finantseerivad organisatsioonid nagu Soome tehnoloogiaagentuur Tekes või Eestis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus finantseerivad strateegiliselt hästipõhjendatud projekte suurema tõenäosusega. Selge strateegia annab finantseerijale kindlustunde, et projekti läbiviijad teavad mida nad teevad.
    Finantseerijate poolt tunnetatavate riskide maandamiseks on vaja selget ettevõtte tehnoloogilise arengutegevuse strateegiat - tehnoloogiastrateegiat.
    Tehnoloogiastrateegia aitab vastata järgmistele kriitilistele küsimustele:
    mis on meie toodete nn müügiargumendid?missugune on meie ettevõtte tehnoloogiline positsioon konkurentide suhtes?milliste tehnoloogiate arendamine on meie meeskonna/ ettevõtte jaoks potentsiaalselt kõige tulusam?milliste tehnoloogiate arendamine täna on meie võidu võtmeks homses konkurentsivõitluses?
    Enamus ettevõtjaid seisab korra või kaks aastas silmitsi elementaarse küsimusega: mida ma pean tegema täna, et olla edukas homme. Peadpööritava kiirusega arenevates tööstusharudes, kus konkurendid toovad iga nädal turule uue ja ihaldusväärsema toote või optimeerivad ahastamapaneva tempoga oma tootmisprotsesse, on see ettevõtja jaoks üks kriitilisemaid küsimusi üldse. Vastus konkurentsi pidevale survele saab olla vaid üks: olla vastastest leidlikum ja kiirem, et kiiremini turule tuua uusi ja unikaalseid tooteid.
    Kuid mis on toote või teenuse unikaalsuse aluseks? Kõige olulisemateks teguriteks võib pidada kaubamärki ning toote omadusi. Toote omadused on just see aspekt, mille mõjutamisel on suur kaal tehnoloogilisel arendustegevusel. Et homme turule tuua unikaalsete omadustega tooteid, siis on meil vaja juba täna (või oli vaja juba eile!) arendada tehnoloogiaid, mis tootele need unikaalsed aspektid annavad. Lisaks on vaja mõelda ka tootmisprotsesside arendamisele.
    Otsuste langetamisel tekivad järgmised küsimused:
    Milliste tehnoloogiate arendamine tagab toote või teenuse unikaalsuse?Kas me suudame nende toodete arendamisel konkurentidest ette jõuda?Kas meil jätkub ressursse?Kas me suudame arenduskulud tasa teenida?Kas teised tehnoloogiad, mille olemasolul põhineb meie uue toote edukus, jõuavad õigeks ajaks turule?
    Tee ?õigeid asju? mitte lihtsalt ?asju õigesti?
    Tehnoloogiastrateegia põhikontseptsioon on lihtne: lähtuvalt ülalpool toodud küsimustest erista oluline ebaolulisest ning otsusta, milliseid oskusi, teadmisi ja tehnoloogiaid vajab ettevõtte selleks, et püsida konkurentsis lühi- ja pikaajalises perspektiivis. Arendustegevuse planeerimisel peab eraldama terad sõkaldest ? on mõttetu investeerida tehnoloogiatesse, millel puudub potentsiaal anda oluline panus ettevõtte kasuminumbrisse.
    Olulise leidmine ja ebaolulise kõrvalheitmise ülesanne ei ole lihtsamate killast. Tihti käib see üksikisikule ? tippjuht, insener, teadlane ? üle jõu. Olulise eristamiseks ning seejuures täiendava vaatenurga lisamiseks on mõttekas ettevõttes viia läbi tehnoloogiastrateegia protsess kuhu on kaasatud ettevõtte võtmemeeskond. Sellise mõttetalgu toetamiseks on loodud mitmeid erinevaid tehnoloogiastrateegia meetodeid nagu näiteks roadmap ja tehnoloogiaportfelli meetodeid.
    Autor: Harri Sjöholm
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Tiit Kolde: iga idee, mis tõstab turvatunnet, on kuldaväärt
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Tänavune aasta on erakordne – sõda Ukrainas, kõrge inflatsioon, energiakriis ning laiemalt turvalisuse ja toimetulekuga seotud probleemid on ilmsed, samas lahendused niiväga mitte, kirjutab arvamuskonkursi Edukas Eesti toetaja, If Kindlustuse juhatuse liige Tiit Kolde.
Apranga käive on aastaga veerandi võrra kasvanud
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Leedu rõivatootja Apranga grupi jaemüügikäive ulatus novembris 27,9 miljoni euroni ning on võrreldes 2021. aasta novembriga kasvanud 28,7%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Pevkur tahab ajateenijatele kodulaenu intresside hüvitamist
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.
Eluasemelaenu intresside maksmise võiks riik ajateenistuse ajaks võtta enda peale, samuti soovib kaitseminister Hanno Pevkur, et juhilubadega ajateenijale võiks anda 1000 eurot peo peale.

Olulisemad lood

Hinnatõus viis majanduse langusele
Majandus langes hinnatõusu tõttu kolmandas kvartalis 2,4%. Langust näitasid nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus.
Majandus langes hinnatõusu tõttu kolmandas kvartalis 2,4%. Langust näitasid nii maksulaekumine kui ka lisandväärtus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.