Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tehnoloogiline arendustegevus tagab konkurentsiedu
Innovaatilisust võib mitmeti mõtestada, kuid eelkõige tähendab see inimeste, ettevõtte puhul juhtide, julgust riskida uute teadmiste oskuslikul rakendamisel. Kusjuures sõnale oskuslik tuleb asetada rõhk. Oskuslik tähendab teadlikku planeerimist. Tehnoloogiline arendustegevus on investeering ettevõtte tulevikku. Samas on ta ka märkimisväärne kuluartikkel ettevõtte bilansis ning seega tõsine risk. Kuid risk on ka tehnoloogia planeerimata arendus, mis on kindel viis raha kaotamiseks.
Soomes on ligikaudu 150 aktiivselt tegutsevat biotehnoloogia ettevõtet. Samas Soome biotehnoloogiasektor on hetkel kiires ja dramaatilises restruktureerimisprotsessis ? pankrotid, ühinemised ja koondamised on selle aasta sügistalvel liiga tihti esinev nähtus. Põhjus? Soome ja ka Euroopa riskikapitalistid lõid araks ning ei julge kiiresti areneva kuid esialgu veel tulu mitteteenivale ettevõttele olulisi ?panuseid? panna ning rahakraanid keerati kinni. Kardetakse nn ?biomulli? ? et ennustused mitmesajakordse turukasvu osas lähima paari aasta väljavaates ei ole muud kui lugupeetud teadlaste liigse fantaasia vili. Riskikapitalistidest on saanud lihtsalt ?kapitalistid?.
Selline riskikapitalistide muteerumine ?tavakapitalistideks? on täiesti mõistetav ? ei ole sugugi tark tegu finantseerida ettevõtet, kellel paistab puuduvat selge arusaam sellest, kuidas nad tulevikus oma ideede pealt raha teenima hakkavad. Samuti ei ole riskikapitalistide arvates paljudel ettevõttel selge, kas täna arendatavad kompetentsid tagavad edu ka pikaajalises perspektiivis. Ega mitte ei ole tegu ühe öö liblikaga, kes investeeringud vaevu tagasi teenib? Või hoopis musta auguga kust midagi tagasi loota pole. Paralleel mõne aasta taguste infotehnoloogia sektori arengusuundade ja nende katkemisega on täiesti olemas.
Riskikapitalistid ei ole ainukesed kriitiliste küsimuste esitajad. Ka riiklikud tehnoloogilist arendustegevust finantseerivad organisatsioonid nagu Soome tehnoloogiaagentuur Tekes või Eestis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus finantseerivad strateegiliselt hästipõhjendatud projekte suurema tõenäosusega. Selge strateegia annab finantseerijale kindlustunde, et projekti läbiviijad teavad mida nad teevad.
Finantseerijate poolt tunnetatavate riskide maandamiseks on vaja selget ettevõtte tehnoloogilise arengutegevuse strateegiat - tehnoloogiastrateegiat.
Tehnoloogiastrateegia aitab vastata järgmistele kriitilistele küsimustele:
mis on meie toodete nn müügiargumendid?missugune on meie ettevõtte tehnoloogiline positsioon konkurentide suhtes?milliste tehnoloogiate arendamine on meie meeskonna/ ettevõtte jaoks potentsiaalselt kõige tulusam?milliste tehnoloogiate arendamine täna on meie võidu võtmeks homses konkurentsivõitluses?
Enamus ettevõtjaid seisab korra või kaks aastas silmitsi elementaarse küsimusega: mida ma pean tegema täna, et olla edukas homme. Peadpööritava kiirusega arenevates tööstusharudes, kus konkurendid toovad iga nädal turule uue ja ihaldusväärsema toote või optimeerivad ahastamapaneva tempoga oma tootmisprotsesse, on see ettevõtja jaoks üks kriitilisemaid küsimusi üldse. Vastus konkurentsi pidevale survele saab olla vaid üks: olla vastastest leidlikum ja kiirem, et kiiremini turule tuua uusi ja unikaalseid tooteid.
Kuid mis on toote või teenuse unikaalsuse aluseks? Kõige olulisemateks teguriteks võib pidada kaubamärki ning toote omadusi. Toote omadused on just see aspekt, mille mõjutamisel on suur kaal tehnoloogilisel arendustegevusel. Et homme turule tuua unikaalsete omadustega tooteid, siis on meil vaja juba täna (või oli vaja juba eile!) arendada tehnoloogiaid, mis tootele need unikaalsed aspektid annavad. Lisaks on vaja mõelda ka tootmisprotsesside arendamisele.
Otsuste langetamisel tekivad järgmised küsimused:
Milliste tehnoloogiate arendamine tagab toote või teenuse unikaalsuse?Kas me suudame nende toodete arendamisel konkurentidest ette jõuda?Kas meil jätkub ressursse?Kas me suudame arenduskulud tasa teenida?Kas teised tehnoloogiad, mille olemasolul põhineb meie uue toote edukus, jõuavad õigeks ajaks turule?
Tee ?õigeid asju? mitte lihtsalt ?asju õigesti?
Tehnoloogiastrateegia põhikontseptsioon on lihtne: lähtuvalt ülalpool toodud küsimustest erista oluline ebaolulisest ning otsusta, milliseid oskusi, teadmisi ja tehnoloogiaid vajab ettevõtte selleks, et püsida konkurentsis lühi- ja pikaajalises perspektiivis. Arendustegevuse planeerimisel peab eraldama terad sõkaldest ? on mõttetu investeerida tehnoloogiatesse, millel puudub potentsiaal anda oluline panus ettevõtte kasuminumbrisse.
Olulise leidmine ja ebaolulise kõrvalheitmise ülesanne ei ole lihtsamate killast. Tihti käib see üksikisikule ? tippjuht, insener, teadlane ? üle jõu. Olulise eristamiseks ning seejuures täiendava vaatenurga lisamiseks on mõttekas ettevõttes viia läbi tehnoloogiastrateegia protsess kuhu on kaasatud ettevõtte võtmemeeskond. Sellise mõttetalgu toetamiseks on loodud mitmeid erinevaid tehnoloogiastrateegia meetodeid nagu näiteks roadmap ja tehnoloogiaportfelli meetodeid.
Autor: Harri Sjöholm