Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veoettevõtjad maksukirve all

    Esimene suurem hoop seisneb uuest aastast kehtestuvas raskeveokimaksus. Saatuse või halva õnne tõttu langeb veofirmade õlule samal ajal veel kaks lisaväljaminekut: TIR-konventsiooni peatumine Venemaal alates 24. detsembrist ning kindlustuse nn rohelise kaardi äsjane 25 kallinemine.
    Kui nn veoautomaks võtab vedajatelt vähemalt 40?50 miljonit krooni, siis liikluskindlustus läheb Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) andmetel nende liikmetele aastas lisaks maksma veel 30 miljonit krooni.
    Sellele lisanduvad Eesti riigi seadustest sõltumatud uued kulutused. Näiteks hakkab seoses Venemaa n-ö väljaviskamisega TIR-kokkuleppe riikide hulgast Eesti kaubaautosid Venemaal saatma konvoi nagu Egiptuses turiste. Selle kulu peavad samuti katma vedajad, kel omakorda tuleb klientidele hinda tõstma.
    Üks ots Peterburi hakkab miilitsakonvoi saatel maksma 250 dollarit ehk umbes 4000 krooni, Moskvasse 700 dollarit ehk 11 200 krooni. Konvoiga on Venemaa võimude arvates kaubaautosid vaja saata, et tõkestada salakaubavedu, mis Venemaal TIR-märkmike katte all hoogustus.
    Konvoikuludele lisandub Eesti veoettevõtjate jaoks kahju seisupäevadest TIRi peatumise järel tekkinud ummikutes jne.
    ?Praegu karistatakse vedajaid sellega, et lisatakse neile aastas juurde 70?80 miljonit krooni maksukoormust,? ütles ERAA president Vello-Lembit Teemusk. ?Otsustajad ehk ei tea piisavalt tausta ega oska asjaolusid kokku viia.?
    Teemuski kinnitusel satuvad Eesti veoettevõtjad halba olukorda paljuski selle tõttu, et Läti ja Leedu on raskeveokimaksu kehtestamise edasi lükanud. Eesti ettevõtjaid ähvardab turu kaotamine naabritele, kes saavad pakkuda madalamaid hindu. ?Kui maksu korjamist edasi ei lükata, siis mingi osa ettevõtjaid lahkub turult,? nentis Teemusk.
    Kui kõik tekkinud või peatselt tekkivad lisakulud kokku arvata, saame kogu ERAA peale suurusjärguks 100 miljonit krooni aastas.
    ERAA liikmete veoautodest on üle poole liisitud, mis tähendab, et liisingumaksed söövad peaaegu kogu kasumi. ERAA TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti ütles, et arvestades ühe veoauto pealt maksudena laekuvat summat, kuni 100 000 krooni aastas, oleks riigil ehk targem soosida veoauto sõitmist, mitte 10 000kroonise raskeveokimaksu kättesaamise nimel teda pankrotti ajada.
    Täna arutab Riigikogu eelnõu, mis veokmaksu kehtestamise edasi lükkaks. ERAA andmetel on edasilükkamist soosinud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium samas vastu olnud.
    Samas kui ERAA liikmete maksukoormus järgmisest aastast järsult tõuseb, pole riik välisministeeriumi näol leidnud võimalust avaldada eesti keeles TIR-konventsiooni, millega ta kahjustab veoettevõtjaid.
    Selle rahvusvahelise kaubaveokokkuleppega liitus Eesti ametlikult 1992. aastal. Liitumisele pidanuks järgnema konventsiooni ametliku tõlke avaldamine Riigi Teatajas. Konventsiooni ametliku teksti puudumine toob ERAA-le lisakulu. Selleta pole võimalik korraldada rahvusvahelist õiguslikku asjaajamist, muu hulgas TIR-märkmikke salakaubanduseks kasutavatelt petturitelt kahjude sissenõudmist, sest kohtutes nõutakse TIRi ametlikku teksti. Konventsiooni n-ö mitteametlik tõlge on avaldatud tolliameti koduleheküljel.
    ERAA septembrikuisele järelepärimisele TIRi ametliku avaldamise kohta ei ole välisministeerium vastanud.
    TIR-paberid jõudsid välisministeeriumisse oktoobris, teatas Anneli Kimber välisministeeriumi pressitalitusest. ?Sellest ajast on välisministeerium suhelnud tolliameti, Riigi Teataja toimetuse jt asjassepuutuvatega.?
    Konventsiooni ettevalmistamisega tegeles Kimberi kinnitusel rahandusministeerium. ?Dokument on üle 50 lehekülje pikk ja see nõudis veel kord ka keelelist ülevaatamist ja kooskõlastamist. Loodame konventsiooni saata Riigi Teatajale veel enne jõule sellel aastal.?
    ERAA vastutab iga TIR-märkmiku kasutamise eest 50 000 USA dollari ehk ligi 800 000 krooni ulatuses. See tähendab, et kui näiteks TIR-märkmikku on kasutatud salakaubaveoks Venemaale, pöörab Venemaa tollikomitee maksude kättesaamiseks nõude ERAA vastu.
    ERAA TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti kinnitusel seostub meie lõunanaabritega sadu TIR-märkmikega seotud pettusi. ?Paraku pannakse baltlased ühte patta,? nentis Lusti.
    Eesti seni mastaapseim TIR-märkmikega seotud pettus seostub firmaga, kes kasutas alates möödunud aasta detsembrist 36 märkmikku ning põhjustas ERAA kui tagatisorganisatsiooni vastu 28,8 miljoni kroonise nõude. Ehkki selle kahju kannab omakorda kindlustus, valavad sellised karistamatud juhtumid järgmiste tekkimiseks õli tulle, sest politseisse pole TIRi ametliku avaldamiseta mõtet pöörduda.
    Kõige tavalisematel juhtudel kasutatakse TIR-märkmikke Venemaale elektroonika sisseveoks, ent jäetakse maksud maksmata, sest need küünivad 70 protsendini kauba väärtusest.
    Lauri Lusti ei soostunud 36 märkmiku juhtumi peategelasest pikemalt rääkima. Äripäevale on muudest allikatest selgunud, et tegemist on ASiga Ater seotud väikese OÜga. Ateri numbrilt vastas vene keelt kõnelev mees, et ei tea osaühingust midagi ja et see on ilmselt tegevuse lõpetanud. Seega oli tegemist ilmselt firmaga, mis loodud nn ühekordseks operatsiooniks.
    Eesti ühines TIR-konventsiooniga vastavalt valitsuse istungi protokollile 2. septembrist 1992. aastal.
    Riigikogu võttis TIR-konventsiooni vastu 14. septembril 1994. 1992. aastast tegeleb TIR-märkmike väljastamisega TIR-süsteemi vastu võetud Eesti veondusettevõtetele Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA). Selle ülesandeks on TIR-konventsiooni tagatisorganisatsiooni roll Eesti territooriumil, millega kaasneb rahaline vastutus tolliameti ja rahvusvahelise TIR-tagatisketi ees sõltumata veofirma päritolumaast summas kuni 50 000 USD TIR-märkmiku kohta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Viisnurk katusel, hirm naha vahel: majaomanikud pelgavad lammutuskäsku "Kes selle eest maksab?"
Enne ja pärast: vaata, kuidas kuulsad hooned ilma punasümboliteta välja näeksid
Eksperdid: kinnisvaras ootab ees keeruline aeg, anname nõu, mida teha

TOP 100TOP 100

Eesti edukamad ettevõtted 2022

TOP 100: uus võitja tõukas LHV troonilt
1
Exmet OÜKaubandus
2
Toftan ASPuidutööstus
3
LHV Group ASFinants
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Raport: automüüjad teenivad tulu kõrgema hinnaga
Automüüjate käive kasvab hinnatõusu, mitte suurema müügi tõttu, ütles Äripäeva Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.
Automüüjate käive kasvab hinnatõusu, mitte suurema müügi tõttu, ütles Äripäeva Infopanga konkurentsianalüütik Sigrid Kõiv.
Kõik raadiosaated
Inflatsioon
Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kõik inflatsiooni artiklid
Arvamus
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
HSBC teenib oma Kanada äri müügist üle viie miljardi dollari erakorralist tulu
HSBC pank teatas täna, et müüb oma Kanada äritegevuse Royal Bank of Canadale 13,5 miljardi dollari ehk 10 miljardi dollari eest, mis annab võimaluse oluliseks ühekordseks dividendiväljamakseks, vahendab Reuters.
HSBC pank teatas täna, et müüb oma Kanada äritegevuse Royal Bank of Canadale 13,5 miljardi dollari ehk 10 miljardi dollari eest, mis annab võimaluse oluliseks ühekordseks dividendiväljamakseks, vahendab Reuters.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Majandustulemused
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
KÕIK MAJANDUSTULEMUSED
Juhtimine
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Ustimenko, Autorollo ja teised: tolmuste kohtutoimikute rivi saab lõpliku punkti Fotolugu paberireformist kohtus
Tüli Eesti suurfarmis: ukrainlane lahkus murtud sõrmede ja tühjade taskutega Tööandja hädas ukrainlaste suhtumisega
TOP 100: aasta teine pool tuleb teisiti
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kõik Äripäeva artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Rikaste TOP

Vaata, kes on Eesti 500 jõukamat inimest

Eesti esirikas ärinaine: mulle meeldivad ilusad asjad
1
Markus Villig1,108 miljardit
2
Taavet Hinrikus1,023 miljardit
3
Kristo Käärmann1,020 miljardit
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.