• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veoettevõtjad maksukirve all

    Esimene suurem hoop seisneb uuest aastast kehtestuvas raskeveokimaksus. Saatuse või halva õnne tõttu langeb veofirmade õlule samal ajal veel kaks lisaväljaminekut: TIR-konventsiooni peatumine Venemaal alates 24. detsembrist ning kindlustuse nn rohelise kaardi äsjane 25 kallinemine.
    Kui nn veoautomaks võtab vedajatelt vähemalt 40?50 miljonit krooni, siis liikluskindlustus läheb Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) andmetel nende liikmetele aastas lisaks maksma veel 30 miljonit krooni.
    Sellele lisanduvad Eesti riigi seadustest sõltumatud uued kulutused. Näiteks hakkab seoses Venemaa n-ö väljaviskamisega TIR-kokkuleppe riikide hulgast Eesti kaubaautosid Venemaal saatma konvoi nagu Egiptuses turiste. Selle kulu peavad samuti katma vedajad, kel omakorda tuleb klientidele hinda tõstma.
    Üks ots Peterburi hakkab miilitsakonvoi saatel maksma 250 dollarit ehk umbes 4000 krooni, Moskvasse 700 dollarit ehk 11 200 krooni. Konvoiga on Venemaa võimude arvates kaubaautosid vaja saata, et tõkestada salakaubavedu, mis Venemaal TIR-märkmike katte all hoogustus.
    Konvoikuludele lisandub Eesti veoettevõtjate jaoks kahju seisupäevadest TIRi peatumise järel tekkinud ummikutes jne.
    ?Praegu karistatakse vedajaid sellega, et lisatakse neile aastas juurde 70?80 miljonit krooni maksukoormust,? ütles ERAA president Vello-Lembit Teemusk. ?Otsustajad ehk ei tea piisavalt tausta ega oska asjaolusid kokku viia.?
    Teemuski kinnitusel satuvad Eesti veoettevõtjad halba olukorda paljuski selle tõttu, et Läti ja Leedu on raskeveokimaksu kehtestamise edasi lükanud. Eesti ettevõtjaid ähvardab turu kaotamine naabritele, kes saavad pakkuda madalamaid hindu. ?Kui maksu korjamist edasi ei lükata, siis mingi osa ettevõtjaid lahkub turult,? nentis Teemusk.
    Kui kõik tekkinud või peatselt tekkivad lisakulud kokku arvata, saame kogu ERAA peale suurusjärguks 100 miljonit krooni aastas.
    ERAA liikmete veoautodest on üle poole liisitud, mis tähendab, et liisingumaksed söövad peaaegu kogu kasumi. ERAA TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti ütles, et arvestades ühe veoauto pealt maksudena laekuvat summat, kuni 100 000 krooni aastas, oleks riigil ehk targem soosida veoauto sõitmist, mitte 10 000kroonise raskeveokimaksu kättesaamise nimel teda pankrotti ajada.
    Täna arutab Riigikogu eelnõu, mis veokmaksu kehtestamise edasi lükkaks. ERAA andmetel on edasilükkamist soosinud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, rahandusministeerium samas vastu olnud.
    Samas kui ERAA liikmete maksukoormus järgmisest aastast järsult tõuseb, pole riik välisministeeriumi näol leidnud võimalust avaldada eesti keeles TIR-konventsiooni, millega ta kahjustab veoettevõtjaid.
    Selle rahvusvahelise kaubaveokokkuleppega liitus Eesti ametlikult 1992. aastal. Liitumisele pidanuks järgnema konventsiooni ametliku tõlke avaldamine Riigi Teatajas. Konventsiooni ametliku teksti puudumine toob ERAA-le lisakulu. Selleta pole võimalik korraldada rahvusvahelist õiguslikku asjaajamist, muu hulgas TIR-märkmikke salakaubanduseks kasutavatelt petturitelt kahjude sissenõudmist, sest kohtutes nõutakse TIRi ametlikku teksti. Konventsiooni n-ö mitteametlik tõlge on avaldatud tolliameti koduleheküljel.
    ERAA septembrikuisele järelepärimisele TIRi ametliku avaldamise kohta ei ole välisministeerium vastanud.
    TIR-paberid jõudsid välisministeeriumisse oktoobris, teatas Anneli Kimber välisministeeriumi pressitalitusest. ?Sellest ajast on välisministeerium suhelnud tolliameti, Riigi Teataja toimetuse jt asjassepuutuvatega.?
    Konventsiooni ettevalmistamisega tegeles Kimberi kinnitusel rahandusministeerium. ?Dokument on üle 50 lehekülje pikk ja see nõudis veel kord ka keelelist ülevaatamist ja kooskõlastamist. Loodame konventsiooni saata Riigi Teatajale veel enne jõule sellel aastal.?
    ERAA vastutab iga TIR-märkmiku kasutamise eest 50 000 USA dollari ehk ligi 800 000 krooni ulatuses. See tähendab, et kui näiteks TIR-märkmikku on kasutatud salakaubaveoks Venemaale, pöörab Venemaa tollikomitee maksude kättesaamiseks nõude ERAA vastu.
    ERAA TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti kinnitusel seostub meie lõunanaabritega sadu TIR-märkmikega seotud pettusi. ?Paraku pannakse baltlased ühte patta,? nentis Lusti.
    Eesti seni mastaapseim TIR-märkmikega seotud pettus seostub firmaga, kes kasutas alates möödunud aasta detsembrist 36 märkmikku ning põhjustas ERAA kui tagatisorganisatsiooni vastu 28,8 miljoni kroonise nõude. Ehkki selle kahju kannab omakorda kindlustus, valavad sellised karistamatud juhtumid järgmiste tekkimiseks õli tulle, sest politseisse pole TIRi ametliku avaldamiseta mõtet pöörduda.
    Kõige tavalisematel juhtudel kasutatakse TIR-märkmikke Venemaale elektroonika sisseveoks, ent jäetakse maksud maksmata, sest need küünivad 70 protsendini kauba väärtusest.
    Lauri Lusti ei soostunud 36 märkmiku juhtumi peategelasest pikemalt rääkima. Äripäevale on muudest allikatest selgunud, et tegemist on ASiga Ater seotud väikese OÜga. Ateri numbrilt vastas vene keelt kõnelev mees, et ei tea osaühingust midagi ja et see on ilmselt tegevuse lõpetanud. Seega oli tegemist ilmselt firmaga, mis loodud nn ühekordseks operatsiooniks.
    Eesti ühines TIR-konventsiooniga vastavalt valitsuse istungi protokollile 2. septembrist 1992. aastal.
    Riigikogu võttis TIR-konventsiooni vastu 14. septembril 1994. 1992. aastast tegeleb TIR-märkmike väljastamisega TIR-süsteemi vastu võetud Eesti veondusettevõtetele Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA). Selle ülesandeks on TIR-konventsiooni tagatisorganisatsiooni roll Eesti territooriumil, millega kaasneb rahaline vastutus tolliameti ja rahvusvahelise TIR-tagatisketi ees sõltumata veofirma päritolumaast summas kuni 50 000 USD TIR-märkmiku kohta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ragmar Saksing: väetame roheidud viljakaks, mitte abituks ülalpeetavaks
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Kas rohetehnoloogia iduettevõtted vajavad eri- või hoopis ärikohtlemist? Kui tahame, et nad oleksid tugevad ja kestlikud, ei peaks neid kohtlema teistest erinevalt, kirjutab teadus- ja ärilinnaku Tehnopol rohetehnoloogia valdkonna juht Ragmar Saksing.
Rootsi suurpank lõpetab tegevuse Soomes ja Taanis
Kaks aastat pärast Baltimaadest lahkumist lõpetab Rootsi üks suuremaid panku Handelsbanken tegevuse Soomes ja Taanis, teatades kavatsusest mõlemad filiaalid maha müüa.
Kaks aastat pärast Baltimaadest lahkumist lõpetab Rootsi üks suuremaid panku Handelsbanken tegevuse Soomes ja Taanis, teatades kavatsusest mõlemad filiaalid maha müüa.
Saksa teadlase dr Langi arendatud inimkeskne valguslahendus LEDVANCE BIOLUX on leidnud tee Eesti klientideni
BIOLUX kui inimkeskne valgustussüsteem LEDVANCE’ilt on valguslahendus, mis lähtub inimese aktiivse tegutsemise aja loomulikust valgusvajadusest ning selle saavutamisest koos kunstliku valgustusega. Esimene LEDVANCE´i BIOLUX-valgustuslahendus Eestis on paigaldatud Ülemiste City kasvukontori nõupidamisruumi Tallinnas.
BIOLUX kui inimkeskne valgustussüsteem LEDVANCE’ilt on valguslahendus, mis lähtub inimese aktiivse tegutsemise aja loomulikust valgusvajadusest ning selle saavutamisest koos kunstliku valgustusega. Esimene LEDVANCE´i BIOLUX-valgustuslahendus Eestis on paigaldatud Ülemiste City kasvukontori nõupidamisruumi Tallinnas.
Läti läheb lukku
Läti valitsus avalikustas plaani, mille järgi kehtestatakse riigis ligikaudu kuuks ajaks ulatuslikud piirangud COVID-19 vastu võitlemiseks, vahendab Läti ringhääling.
Läti valitsus avalikustas plaani, mille järgi kehtestatakse riigis ligikaudu kuuks ajaks ulatuslikud piirangud COVID-19 vastu võitlemiseks, vahendab Läti ringhääling.