Põllumajandusministeeriumi tellitud konjuktuuriinstituudi uuring näitab, et Eesti elanikud peavad alkoholipoliitikat liiga vabameelseks.
Ligi kolmveerand neist nõuavad Vaba Euroopa andmetel karme müügipiiranguid. Samas teevad eestimaalaste tarbimismahud jällegi jõnksu ülespoole.
Kui see oleks rahva teha, saaks joomapoolist kätte praegusest palju raskemini. Täna jõuab üldsuse ette põllumajandusministeeriumi tellitud uuring, mis viitab sellele, et elanikkonna hinnangul vajaks alkoholimüük karme piiranguid.
Katrin Karolin põllumajandusministeeriumi alkoholibüroost nendib uuringutulemusi kokku võttes, et eestimaalaste hinnangul on alkoholi liiga lihtne kätte saada.
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Mitmed võimalikud muudatused, mida Eesti elanikkond välja pakub: massiüritustel ei tohiks alkoholi müüa, arvab 73 protsenti küsitletuist, alkoholi ei tohiks müüa bensiinijaamades, leiab 71 protsenti, alkoholi ei tohiks müüa 24 tundi ööpäevas, arvab 67 protsenti küsitletuist,? loetles Karolin.
Veelgi enamad peavad vajalikuks, et karistused joobes peaga kordasaadetud kurtegude eest oleks rangemad. Eesti alkoholipoliitikaga pole rahul tervelt 55 protsenti elanikest, pidades seda ülearu vabameelseks. Uuringu üks teostajaid, Evelin Ahermaa Eesti Konjuktuuriintituudist osutab vastukaaluks, et rahulolematus riikliku alkoholipoliitikaga on viimastel aastatel karmimate regulatsioonide mõjul märgatavalt vähenenud.
?Rekordaasta oli aasta 2000, siis kaks kolmandikku elanikest ei pooldanud liberaalset alkoholipoliitikat,? kõrvutas Ahermaa. ?Aga peale seda on võetud mitmeid meetmeid kasutusele, alkoholipoliitikat on muudetud natuke rangemaks ja paistab et see meeldib elanikele,? rääkis Ahermaa Raadio Vaba Euroopale.
Huvitaval kombel on rahulolematus liberaalse kursiga suurim just seal, kus on ka kõrgeimad joomisnäitajad ? nii üks kui teine on suurimad Kirde-Eestis. Nõue karmide meetmete järele ei tähenda kaugeltki, et rahvas joomisest võõrduma hakkaks, vastupidi. Katrin Karolin viitab, et eestlased joovad üha enam lahjat alkoholi ? kuid ega kangemad joogid sellepärast joomata jää.
?Öelda võib seda, et tarbimine siiski suureneb, aga kui siin väideti varasematel aegadel, et on suurenenud just lahja alkoholi, õlle ja veini tarbimine, siis kahjuks seal kõrval kange alkoholi tarbimine ei ole vähenenud,? rääkis Karolin.
Ahermaa täiendab, et üheksakümnendate lõpus joodi kanget alkoholi veelgi rohkem. Ometi näitab uurimus, et tervikuna on joomine taas hoogu kogumas.