Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vara veel tugitooli istuda

    Kutse Euroopa Liitu tähendab tuhandeile Kesk-Euroopa ettevõtjaile kasvavaid lootusi, sh eestlastele. Paljude tööstuste tippjuhid näevad vaimusilmas sadu miljoneid uusi kliente, spetsialistid senisest laiemaid võimalusi eneseteostuseks ja teenimiseks.
    Tõsi, neid aspekte ei tohi alahinnata. Ei tohi ka unustada, et ligipääs uutele ressurssidele on vaid teoreetiline. On ju ilmselge, et ELi laienemine ei too automaatselt kaasa tarbijate ümberjagamist võrdsetel alustel uute ja endiste liikmesmaade vahel ega ka paremate töökohtade arvu järsku kasvu. Pigem kasvab märkimisväärselt ettevõtjate kohustus tõhustada en-di konkurentsivõimet, mis põhi-neb otseselt konkurentide tundmisel ja tarbijate mõistmisel.
    Eesti tööstuste vaieldamatumaid eelised koos kaheksa kandidaatriigiga ELi astumisel on riigi majanduse senine avatus ? omatööstusi ja toormevarusid kunstlikult koduturul kaitstud pole. Kuid kas sellest kogemusest piisab, et konkureerida rahvusvahelisel turul?
    Hiljutine tootmisuuring, mille Deloitte & Touche viis läbi kaheksas ELi liitumiskutse saanud riigis, näitas selgelt, et liigseks optimismiks pole täna veel põhjust. Tänane tootlikkus ühe töötaja kohta on Balti riikide ettevõtteis kolmandiku võrra väiksem kõigi uuringus osalenud riikide keskmisest ja üle kahe korra väiksem samas regi-oonis tegutsevate rahvusvaheliste firmade keskmisest.
    Nii mõneski konkurentsieeliste loomise seiskohalt oluliseks peetavas teguris näitasid Eesti ettevõtted end võrrelduna teiste kandidaatmaade sama tööstusharu esindajatega tagasihoidlikult. Mis olid siis need eristuvused, mille enam kui 200 ettevõtte kõrvutamine esile kergitas? Peatuksin siinkohal paaril-kolmel minu hinnangul keskmisest enim kaalu omaval aspektil.
    Inimkapitali väärtustamine tervikuna on Eestis võrreldes teiste kandidaatriikide tööstusettevõtetega silmatorkavalt tagasihoidlikum. Selgus, et uuritud Eesti tootmisettevõtete juhid ei ole harjunud kuulama ega arvestama juhtkonnast väljajäävate töötajate arvamuste ja ettepanekutega. Tervelt 2/3 küsitletutest tunnistas, et arvestatakse vähema kui poolte oma töötajatelt laekunud ettepanekutega, 12 juhtidest ei arvesta tööliste ettepanekuid üldse.
    Eestile andis selline avameelsus kaheksa kandidaatmaa seas igatahes nigelaima positsiooni. Tõdegem, et paljud Eesti tööstusjuhid pole veel jõudnud vana ja levinud mõttetera ? ettevõte saab koos ostetud kätepaariga kaasa ka tasuta ajud ? enese jaoks lahti mõtestada.
    Silma torkas Eesti tööstusettevõtete juhtide tegevusjulgus ja optimism ettevõtte strateegiliste plaanide koostamisel. Erinevalt teiste riikide ettevõtete juhtidest mõeldi ka ettevõtete ülevõtmisele ja oldi suhteliselt valmimad partnerlusteks ettevõtte kasvu ja tarneahela parema juhtimise nimel. Oskan siin esile tuua Eesti juhtide suhtelist noorust võrreldes Euroopa kolleegidega, tihti ollakse isegi 15-20 aastat nooremad.
    Kui positiivse aspektina kaasneb noorusega imetlusväärne tegevusjulgus, siis nega-tiivsemana sügavate kogemuste puudumine ja kannatamatus. Ka selle uuringu finants- ja tegevusnäitajatest nähtus, et paljud plaanid kustusid tihti juba tippjuhi kabinetiukse taga või võeti ette üha uusi plaane, ilma et eelmised oleks korralikult ellu rakendatud. Lisaks tunnistasid Eesti noored tööstusjuhid kandidaatriikide kolleegidest keskmisest suuremat soovimatust arvestada kogenenumate arvamusega. Viimase hoiaku kujunemisele on ilmselt omajagu kaasa aidanud ka regioonis seni tegutsenud konsultandid, kes asjatundmatu nõustamisega on süvendanud skepsist nõustamisteenuse suhtes.
    Veel üks erinevus: Eesti tööstusettevõtted paistavad täna silma suhtelise teadmatuse poolest paindliku tootmise meetoditest, nt Kanban, 5S, 6-sigma. Tervelt 62 küsitletud juhtidest on märkinud, et ei tea või ei kasuta paindliku tootmise metoodikaid. Tekib küsimus, kuidas siis kompenseeritakse kasvavat survet palkade tõusuks, ilma et juhtkonnad oleks rakendanud tootlikkuse tõusu jaoks ülitähtsat tootmisprotsesside ja tarneahela tõhustamist? Ilmselt on siin peidus üks vihje, kuidas Eesti ettevõtted konkurentsivõimet tõsta saaksid.
    Kasvav vajadus suurendada käivet töötaja kohta toob meid tagasi inimkapitali väärtustamise temaatikasse. Paindliku tootmise põhiolemus seisnebki ju eeskätt mitte seadmepargi uuendamises, vaid inimkapitali kaasamises. Metoodikad (Kai-zen, 5S jt) eeldavad just töötajate varustamist uute teadmiste ja oskustega, nt üldteadmised ettevõtte tegevuseesmärkidest, meeskonnatöö oskused, võimaldamaks neil endil aktiivselt osaleda tootmisprotsessi arendamises ja parendamises kogu ettevõtte hüvanguks.
    Eelnevaga seoses tooksin välja ka kirjalike strateegiate nappuse ja olemasolevate strateegiate tagasihoidlikku järgimise ja uuendamise. Küsitlus näitas, et tervelt 14 Eesti tööstusettevõtetest ei oma kokkulepitud strateegiat. Lisaks kinnitas 23 küsitletutest, et kirjalik strateegia küll eksisteerib, kuid seda ei järgita igapäevategevuste planeerimisel ja elluviimisel. Siin on Eestil vaja tublisti pingutada, sest teistes kandidaatmaades ollakse tänaseks paremini aru saadud, et tootlikkuse kasv eeldab selget kirjapandud strateegiat, mis võimaldab töötajatel seda igapäevatöös ka silmas pidada.
    Kõnealuse uuringu kohaselt on Eesti tööstusettevõtete eelised Kesk-Euroopa konkurentide ees esmalt tegevusjulgus ja innovatiivsus globaalses konkurentsis vajalikeks partnerlusteks. Puudused on ettevõtete kesised planeerimisoskused pikaajalises perspektiivis ja alatähtsustatud inimkapitali arendamine. Just viimane võiks olla suund, kuhu soovitan kõigil tagasihoidlike tootlikkusnäitajate pärast muret tundvatel ettevõtjatel oma pea pöörata.
    Autor: Mark Walton
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
On prominendi enda teha, et ta vale laulu sisse ei satuks
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tuntud inimesed seovad end kahtlaste äridega liiga kergekäeliselt. Isegi siis, kui asi juba eemalt nuusutades haiseb, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA aktsiaturgude ralli ei jaksanud leida jätku
Kolmapäeval rallinud USA aktsiaturud tõmbasid päev hiljem hinge, kõikudes nulli ligidal ja sulgudes väikeses miinuses.
Kolmapäeval rallinud USA aktsiaturud tõmbasid päev hiljem hinge, kõikudes nulli ligidal ja sulgudes väikeses miinuses.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Fermi Energia astus esimese sammu Ukrainas
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
Kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toodab Fermi Energia 10 aasta pärast Ukrainas elektrit. Koostööleping on sõlmitud ja väikereaktorite tehnoloogiat on Ukrainal põhjust kaaluda küll, ütles hommikuprogrammis Fermi Energia juht Kalev Kallemets.
NBA lubab pensionifondidel klubide omanikeks olla
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.
USA tippkorvpalliliiga NBA otsustas eile lubada pensionifondidel, riiklikel fondidel ja sihtkapitalidel olla korvpalliklubide passiivsed osanikud.

Olulisemad lood

Kolleegid tahavad lükata varastanud kohtutäituri hiigelvõlad maksumaksja kukile Täiturite kojal endal näpud põhjas
Kuna kellelgi teisel raha pole, peab tõenäoliselt riik maksma kinni 300 000 eurot kahju, mille tekitas omastamises süüdi mõistetud kohtutäitur Kersti Vilbo.
Kuna kellelgi teisel raha pole, peab tõenäoliselt riik maksma kinni 300 000 eurot kahju, mille tekitas omastamises süüdi mõistetud kohtutäitur Kersti Vilbo.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.