Clintoni konverents tegi Eestis ajalugu

Äripäeva ja IBM Eesti korraldatud suvine Bill Clintoni konverents oli üks lõppeva aasta Eesti tippsündmustest.

USA ekspresidendi Bill Clintoni Eestisse tuleku ühe korraldaja IBM Eesti juht Valdo Randpere on veendunud, et koos kutsega Euroopa Liitu ja NATOsse oli see üks Eesti lõppeva aasta tippsündmus ? sama on kinnitanud talle ka mitu üritusel osalejat. ?Kindlasti läheb see üritus ka Eesti konverentside ajalukku kui parima esinejaga konverents ja seda tulemust on teistel juba väga raske lüüa,? väitis Randpere.

Ehkki üritus tõi korraldajatele kahju, peavad nad seda fantastiliseks sündmuseks ega kahetse eelnevalt palju kritiseeritud riskantse projekti ettevõtmist. ?Miljonikroonine kahjum ei ole nii suur kulu, et hea asja tegemisest loobuda,? ütles teise konverentsi korraldaja Äripäeva peatoimetaja Igor Rõtov.

?Kui midagi kahetseda, siis vaid seda, et suurepärast üritust jälgis vaid 500 inimest, ehkki oleks võinud jälgida 7000,? tunnistas Randpere.

Randpere möönis, et konverentsipääsme hinnapoliitika oli vale. Tema nägemuses oleks konverentsil osalemise tasu võinud jääda 4000?5000 krooni vahele algul küsitud 17 000 krooni asemel. ?Selle rahaga oleks saanud mitte ainult Sakala, vaid ka mitu teist saali täis,? märkis ta.

Ehkki tagantjärele sai konverents ?Päev, mis jääb mällu? vaid positiivseid hinnanguid, ei olnud avalik arvamus enne üritust soosiv. Rõtov möönab, et korraldajana ei suutnud ta ette näha fooni, mis üritusele tekkis. ?Arvasime, et meedia häälestus selgub paar nädalat varem, umbes mai algul, kuid negatiivne kriitika ajastus just sellele perioodile, mil inimene oleks pidanud otsustama oma osalemise ja pileti ostma,? selgitas Rõtov. Seetõttu jäi konverentsist osavõtjate arv väiksemaks, kui ta oleks võinud olla. Teine tegur, mis konverentsi külastatavust ei toetanud, oli Indrek Neivelti aktsiatehing ja selle kajastamine Äripäevas: kuna suur osa ärieliidist oli solidaarne Neiveltiga, siis distantseerusid nad ka Clintoni konverentsist.

Rõtovi hinnangul oleks riski vähendanud see, kui konverents oleks kuulutatud kinniseks ning kutsutud oleks vaid suursponsorid ja toetajad. Siis poleks pileti hind mänginud mingit rolli.

Randpere on põhimõtteliselt teisel seisukohal, pidades olulisemaks laia kuulajaskonda. ?See, mida Clinton ütles, oli vajalik kuulata enamal kui 500 inimesel,? väitis ta.

Konverentsil osalenud ASi Kalev juhatuse esimees Oliver Kruuda pidas kahetsusväärseks, et ajakirjandus selle ettevõtmise n-ö ära lörtsis. ?See on jälle üks lugu teemal: kuidas eestlane kuldkala püüdis, ehk tähtis pole see, kuidas endal läheb, peaasi et naabril läheks natukene kehvemini,? märkis Kruuda.

Kruuda sõnul jäi konverentsilt meelde Clintoni jutt, kuidas võõrväed Eestist välja läksid. Meelde jääb see aga neile, kes osalesid ja kuulasid ? mitte neile, kes ei julgenud tulla. ?Rahvaasemikud oleksid tegelikult pidanud kõik kohal olema,? väitis Kruuda. ?Kui Hillary Clinton siin käis, siis nagu olidki, kuna üritus oli ?tasuta?, kuigi ilmselt maksis tookordne visiit riigile rohkem. Ja Bill Clintoni oleks võinud Eestisse kutsuda ka riik, see oli seda igati väärt.?

Kruuda leidis, et korraldajad oleksid võinud lasta konverentsi hoopis kellelgi teisel korraldada, siis ei oleks ajakirjandus seda projekti nii palju pommitanud. ?Tuleb välja, et kui tahad mingi hea asja õnnestumist, pead laskma oma idee konkurendil elu viia. Muidu lähevad nad kadedusest roheliseks ja on valmis tegema ükskõik mida, et sul hästi ei läheks,? selgitas Kruuda.