Lastetoetust tuleb kindlasti maksta kõigile lastele ning selle maksmist ei ole õige siduda sissetulekute suurusega, kuna Eestis ei ole täna nii palju rikkaid. Esimese lapse toetus peab tõusma võrdsele tasemele teistele lastele makstava toetusega. Lapsehooldustasu kui asendussissetulek peab tõusma vähemalt miinimumpalgaga võrdse tasemeni kuni üheaastase lapse hooldamisel, edasi koos lapsetoetusega vähemalt 2000 kroonini kuus. Lisaks toetustele tuleb peredele võimaldada tasuta teenuseid - koolitoit kuni 9. klassini, tasuta töövihikud ja tasuta huviharidus.
Oleme seisukohal, et toetusi tuleb suurendada ja lastetoetusi diferentseerida sõltuvalt pere sissetulekust ja reaalsest abivajadusest. Toetuse määramine peab jääma kohaliku omavalitsuse pädevusse ? vahendid tagab riik. Tulevikku vaatava ühiskonna kohus on kanda hoolt lasterikaste ja noorte perede eest, luua eeldused iibe suurendamiseks ja tugeva ning teotahtelise sugupõlve sirgumiseks. Võimaldame soodustusi sõltuvalt laste arvust. Naistele kindlustame lapsehoolduse ajaks töökoha säilimise ja tagame tasemel koolieelsete lasteasutuste võrgu, mis võimaldab vanematel soovi korral tööd jätkata. Õpilastele kindlustame tasuta koolilõuna, õppevahendid ja huviringidest osavõtu.
Lastetoetus on olemuselt kõigile mõeldud toetus, paraku tähendab see, et kõigile jätkub vähe. Tulumaksuvaba miinimumi sidumine laste arvuga on rumal, sest ei jõua tõeliste abivajajateni. Eelistame ema keskmise palga säilitamist aastaks pärast sündi, sünnitoetuse tõstmist, protsendipunkti lisamist ema kogumispensioni lapse sünni korral, vanemale tingimuste loomist töö ja lastekasvatuse ühendamiseks, näiteks erinevaid päevahoolde süsteeme, koolivälist tegevust, paindlike töökohtade loomist, üldist lastesõbralikkust kogu ühiskonnas.
Eesmärk on, et sotsiaaltoetusi ei saaks need, kes neid ei vaja. Kujundame sotsiaaltoetuste süsteemi ümber nii, et esmajärjekorras oleks väärikas toimetulek tagatud lastega peredele, kes praegu elavad allpool vaesuspiiri. Selleks diferentseerime lastetoetused pere sissetuleku alusel, suuname senisest suurema osa vaestele peredele ja suurendame omavalitsuste õigusi, võimalusi ning vastutust sotsiaaltoetusi jagada, sätestades riiklikult minimaalse toimetulekupiiri. Toetused peavad olema koondatud ühte süsteemi, et vältida eri toetusallikate kattumist. Esmajärjekorras toetame last perekonna kaudu. Kui see ei ole võimalik, siis sotsiaaltöötajate, hooldajate, tugiisikute ja -kodude abil.