Ühistud saavad tagastamatut laenu

Teisisõnu tähendab see, et näiteks miljonilise remondi puhul läheb see ühistule maksma 900 000 krooni.

Korterelamute rekonstrueerimistoetus aitab korteri- ja elamuühistutel või korteriomanike ühisustel renoveerida enne 1990. aastat ehitatud kortermaju. Toetus kehtib korterelamute põhikonstruktsioonide (kande- ja piirdetarindite) rekonstrueerimise ja ennistamisega seotud remonditöödele ning elektrisüsteemi välja vahetamisele. Oluline on, et renoveerimistöödega tagataks elamu ehituskonstruktsiooniline stabiilsus, mis on vältimatuks eeltingimuseks edasiste investeeringute (nt sanitaarremondi) tegemisele. Sellise toetusliigi alla kuulub näiteks katuse vahetamine, vundamendi toestamine, maja kandeseinte ja vahelagede remont jne. Toetus ei kehti trepikodade viimistlemisele või soojus- ja veesüsteemi välja vahetamisele.

Rekonstrueerimistoetus katab 10 ehitustööde maksumusest. 2003. aastaks on riik korterelamu rekonstrueerimistoetuse väljastamiseks eraldanud 15 miljonit krooni.

Toetust saab taotleda vaid juhul, kui remonditöid kavandava korterelamu kohta on eelnevalt teostatud tehniline ülevaatus. Ülevaatuse läbiviimiseks on võimalik saada eraldi toetust 50 ulatuses ülevaatuse maksumusest.

KredEx hakkab toetust väljastama käesoleva aasta esimesel poolaastal. Rekonstrueerimistoetuse saamiseks peab korteri- või elamuühistu või korteriomanike ühisus esitama taotluse kohalikule omavalitsusele. KredEx sõlmib eelnevalt omavalitsustega koostöölepingu antud meetme administreerimiseks kohalikul tasandil.

Toetuse tutvustamiseks viib KredEx koos Eesti Korteriühistute Liidu ning Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liiduga läbi koolitusi kohalike omavalitsuste töötajatele, korteriomanikele, korteri- ja elamuühistujuhtidele ning valitsejatele.

Meede, mida KredEx korteriühistutele finantseerimisvõimaluste parandamiseks juba täna pakub, on laenutagatis. Elamu või korteri renoveerimiseks on ühistul võimalik laenu saada kõikidest Eesti pankadest. Korteriühistul võib tekkida probleeme pankades tagatis- või omafinantseeringunõude täitmisega. Laenutagatisega saab ühistu esmase sissemakse viia 10-le teostatavate tööde maksumusest, kuna KredExi kuni 75-line tagatis maandab panga riske ning võimaldab laenu ühistule väljastada.

Statistikaameti andmetel on 72 Eesti eluruumidest kortermajades või suurelamutes. Vajadus olemasolevate korterelamute toetamise järele on tänast elamumajanduse olukorda analüüsides hädavajalik, kuna järgneva kuue aasta jooksul vajab tõsist põhikonstruktsioonide remonti ligi 1500 suurelamut aastas. Arengukava järgi on uusi eluruume riigi investeeringute lõppemise ja omavalitsuste piiratud võimaluste tõttu alates 90ndatest valminud üha vähem ja uusehituse hinnad on vaatamata soodsatele laenuintressidele keskmise kodaniku jaoks järgneva 10-15 aasta jooksul liiga kõrged.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistide arvutuste kohaselt vajavad aastatel 2003-2009 tõsisemat põhikonstruktsioonide remonti keskeltläbi 1411 suurelamut aastas, 2015. aastaks on renoveerimist vajavate kortermajade arv kasvanud juba 9899le.

Vastab Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Marit Otsing:

Kindlasti. Ühistutel/ühisustel ongi vaja väikest tuge kas riigi või kohaliku omavalitsuse poolt. Hea näide on siinkohal Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Korteriühistute Liidu koostööprojekt, kus eelmisel aastal linn eraldas ühistute intressitoetuseks raha nii, et ühistu sai renoveerimislaenu 6,3 ? 7,3 intressiga. Nii said 85 maja kokku ligi 45 miljonit laenu. Keskmine laenusumma oli 500 000 krooni ühistu kohta. See projekt oli hea näide sellest kuidas väikese toe abil on võimalik väga paljude inimeste elukvaliteeti tõsta.

Ka pankade laenutooted on juba päris soodsad, ühistutelt tagatist ei nõuta.

Üheks ühistute laenude toetajaks on ka 2003. aastal Tallinn, kes pakub jätkuvalt ühistutele intressitoetust. Tagastamatut abi aga on võimalik saada vaid läbi KredExi.

Igasugune tugi on teretulnud. Usume, et see on alles sissejuhatus pikaajalisele riigipoolsele toetusele korterelamute renoveerimiseks.

Nimelt on sel aastal ühistutele eraldatud 15 miljoni eest võimalik korda teha ca 3,5 Eesti korterelamufondist. See väide põhineb kogemusel projektist Tallinna linnaga - nimelt oli seal keskmiseks laenusummaks ühistu kohta 500 000 krooni.

Võttes arvesse, et Eesti keskmine võib olla Tallinna omast väiksem , ca 300 000, näitab lihtne arvestus, et käesoleval aastal saame riigi abil 3,5 korterelamutest. Kindlasti tuleks järgnevatel aastatel riigipoolset toetust suurendada, et ikka kasvavas tempos korterelamuid renoveerida. Või nagu ütles üks korteriühistu esimees Mustamäelt, kes võttis 4 miljonit laenu : "Raha läheb iga päevaga odavamaks ja töö kallimaks". Samuti on riigipoolne toetus vältimatu maapiirkondades, kus korterite väärtus on väike ning laenu seetõttu raskem võtta.