Miks trügitakse Savisaart?

Viimaste päevade lehti lugedes tekib tunne, et meie ajakirjanikud on otsustanud trügida Edgar Savisaar vägisi Euroopa Liiduga ühinemise vastaste sekka. Kuigi alles esmaspäeval, Savisaare juhtimisel, pidas Tallinna linnavalitsus väljasõiduistungi Brüsselis ning pani kokku 30 projektist koosneva nimekirja, millele Euroopa Liidust hakatakse miljardeid kroone toetust taotlema.

Meedia soov suurt ja mõjukat eurovastast leida on igati mõistetav, sest tänu sellise isiku puudumisele on meie eurodebatt aastaid olnud väga loid. Europooldajad on Arnold Rüütel ja Lennart Meri, Juhan Parts ja Siim Kallas, Toomas Luman ja Indrek Neivelt, Endel Lippmaa ja Jüri Engelbrecht, Tõnu Kaljuste ja Jaan Kross. Teisisõnu, valdav osa Eesti eliidist on europooldajad. Kui rahvas usaldas oma eliiti laulva revolutsiooni ajal, siis miks ei peaks nad eliiti usaldama ühinemisel Euroopa Liiduga?

Tuntuimad eurovastased on Tiit Toomsalu, Igor Gräzin ja Ivar Raig. Ja ongi kõik.

Kuna jõud on ilmselgelt ebavõrdsed, siis puudub euroväitluses põnevus. Savisaar eurovastaste liidrina tekitaks sellise pinge päevapealt ja aitaks ajakirjandusel euroteemat palju paremini ?müüa?. Ajakirjanduse õnnetuseks on Keskerakonna esimees hoidnud visalt juba aasta tagasi sisse võetud positsiooni: Keskerakond kujundab oma seisukoha liitumisse sel suvel toimuval üldkogul.

Kuna Savisaar oma hoiakut enne 9. augusti üldkogu ei reeda, siis tasub meenutada, millised on olnud tema ja Keskerakonna varasemad seisukohad. Oma poliitilisi tõekspidamisi on Keskerakonna esimees selgelt väljendanud ja põhjalikult selgitanud 1999. a ilmunud raamatus ?Usun Eestisse?. Tsiteerin sealt peatükki ?Eesti iseolemine ja Euroopa Liit?:

?Nüüd on Eesti poliitiliste jõudude enamik võtnud kursi ühinemisele Euroopa Liiduga. Ka Keskerakond kuulub pigem ühinemise pooldajate kui vastaste hulka. Assotsiatsioonileping ELi vahel sõlmiti ning ka ratifitseeriti Riigikogu poolt 1995. a suvel, kui Keskerakond kuulus võimu teostavasse koalitsiooni.

Oleme seisukohal, et Eesti integreerumine Euroopaga tuleneb meie ajaloost ja kohast geograafilises ruumis. Samas me ei arva, et Eesti peaks ühinema Euroopa organisatsioonidega ummisjalu ja ükskõik mis hinnaga.?

Järgnevalt teeb Savisaar Põhjamaade rahvahääletuste kogemusele tuginedes ühe ennustuse: ?Arvan, et kui Eesti jõuab kord oma referendumini, tekib siingi vastuseisu küllalt ja vaevalt jääb euroskeptitsism ainult poliitiliste autsaiderite mängumaaks.? Tänase seisusuga on see ennustus olnud vale ning jääbki ekslikuks, kui just Savisaar tõesti ise eurovastaseid juhtima ei hakka.

Nelja aasta eest viitas Savisaar Rootsi kogemusele: ?Näiteks Rootsis läksid mitmed erakonnad ELiga ühinemise küsimuses sisuliselt lõhki. Ei välista, et selline lõhenemine suuremates parteides võib tulevikus toimuda ka Eestis. Keskerakond on rõhutanud, et tema positsioone Euroopa Liidu küsimustes ei saa käsitleda kui midagi jäigalt määratletut ega doktriinset. Palju sõltub sellest, kuhu Euroopa Liit lähiaastatel areneb ning millega lõpevad Euroopa Liidu ja Eesti vahelised läbirääkimised.?

Savisaare õnneks läks nii, et liitumisläbirääkimised lõpetas selline Eesti valitsus, kus töötas kaheksa Keskerakonna ministrit. Ke-Re valitsus lähtus mullu oma töös koalitsioonileppest, mille punkt ?Liitumine ELiga, rahvusliku julgeoleku kindlustamine? ütles:

?1) viib lõpule ettevalmistused ja läbirääkimised Eesti liitumiseks Euroopa Liiduga, pöörates seejuures erilist tähelepanu Eesti rahvuslike huvide kaitsele läbirääkimiste protsessis.?

Iga erakond lähtub oma tegevuses eelkõige programmist. Keskerakonna kahes viimases programmis on hoidutud selgelt europooldavat või -vastast seisukohta võtmast. Keskerakonna kehtivas programmis on euroliitumise kohta neli punkti, millest esimene peab liitumisel esmatähtsaks ?majandus- ja julgeolekupoliitilisi kaalutlusi?. Hiljemalt 9. augustil saab selgeks, kas keskerakondlased eesotsas Edgar Savisaarega peavad liitumist Euroopa Liiduga Eesti majandusele ning julgeolekule kasulikuks või kahjulikuks.

Keskerakonna noortekogu mõtles enda jaoks euroliitumise kasud ja kahjud läbi juba mullu, kirjutades oma programmi lause: Noortekogu toetab Eesti ühinemist Euroopa Liiduga.

Keskerakonna programm Eesti liitumisest Euroopa Liiduga

35. Eesti liitumisel Euroopa Liiduga on esmatähtsad majandus- ja julgeoleku-poliitilised kaalutlused.

36. Keskerakond peab vajalikuks intensiivistada tegevust, mis aitaks elanikel teadvustada Euroopa Liidus kasutusel olevaid õigusakte, standardeid, majanduse arendamise põhimõtteid, statistikasüsteeme, kaupade ja teenuste kvaliteedikontrolli jms.

37. Keskerakond leiab, et valitsus peab intensiivistama koostööd Euroopa Liidu organisatsioonidega, saavutamaks võimalikult hea lähtepositsiooni (sotsiaalsed tagatised, tootmiskvoodid, toetused maapiirkondade arenguks jms.) ühinemiseks Euroopa Liiduga. Taotleme vajalike seaduste ning õigusaktide kiiret ettevalmistamist ja vastuvõtmist. Osalemisel Euroopa institutsioonide töös peab Eesti olema aktiivne pool ja lähtuma oma arengu huvidest.

38. Peame vajalikuks, et Eesti Vabariigi valitsus selgitaks rahvale kõiki Euroopa Liiduga ühinemise poliitilisi, majanduslikke ja riigi julgeolekut puudutavaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Euroopa Liitu astumine otsustatakse rahvaküsitlusega.