Autoga läbi Lapimaa Euroopa põhjatippu
Autokütus ongi sealmail keskmiselt kaks korda kallim kui meil, mistõttu on väga kasulik neljakesi reisida. Soomes on kütus vaid veidi odavam kui Norras, kuid hind kõigub eri paigus arusaamatult ja tugevalt (kuni 1,5 kr/l). Õnneks ei pidanud muud hirmud paika: osalt kuivuse, osalt salapäraste põhjuste tõttu on Põhjalas juba kolmas aasta sääski ja teisi vereimejaid oluliselt vähem kui Eestis. Tavaliselt soovitatakse sõita augustis, kui putukaid vähem, kuid tänavu said ka polaarpäeva nautijad juba sääsevabalt reisida.
Majakestega kämpinguid on kõikjal küllalt ja nende hind neljale ka päris mõistlik ? kõige odavamalt saime kütte külmkapi, pliidi, laua ja toolidega maja 113,5 krooni eest inimese kohta, kalleim oli mugavustega majake Nordkapi teel Stabbursnesis ? 250 kr/inimene.
Kuna sõita tuleb pikalt (reisi pikkuseks tuli 4000 km, mis on võrreldav Viinis käiguga), tuleb aega varuda minimaalselt 10 päeva. Kes tahab aga loodusradadel matkata ja mägedes ronida, peab kahe nädalaga arvestama.
Helsingist võtsime kursi itta, et sõita Lapimaale piki Venemaa piiri läbi Karjala südame. Põikasime ka Soome kuulsaimasse turismikolmnurka: algul sõitsime 6 km pikkuselt järvede vahel lookleval kõrgel ja kitsal Punkaharju seljandikul; väikesel kaljusel järvesaarel asuv Savonlinna loss on kõige paremini säilinud keskaegne linnus Põhjamaades, see rajati tollasele Rootsi-Vene piirile; 22 km idas, Kerimäel asub maailma suurim puukirik, kus on üle 3000 istekoha.
Kuna sõidusihiks olev Põhja-Norra oli veel kaugel, jätsime Põhja-Karjala huviväärsused edaspidiseks ja sõitsime otse Kuhmosse, kus on eepose ainetel rajatud Kalevala küla. Edasine tee Lapimaa poole läbib madalat ja hõredat metsa, rabasid ja järvekaldaid. Sagedased on avarad salmi-ületused (salmi on kahe järve vaheline lühike jõelõik). Pärast Lentiirat, kus on huvitav kaasaegne kirik, hakkasime tee ääres ja ka maanteel põhjapõtru nägema. Nad on suhteliselt julged ja rahulikud ega hüppa ootamatult auto ette.
Varsti ületasime ka polaarjoone, kuid sellest pole kusagil mingit märki, ja pöörasime Vene piiri äärest põhimaanteele. Alles pärast 68. paralleeli, Vuotso külas algab saamide asustusala, aga tavaturist kohtab neid äratuntavalt vaid kirevatel suveniirimüügi platsidel.
Kogu Saamimaal on teeviidad ja sildid kakskeelsed. Tankavaaras on veidi kommertslik kullapesijate küla, Törmäse lähedal on huvitav veokoerte kasvandus, talvine koerasafari on aga väga kulukas.
Edasine tee Põhja-Norras (ca 200 km) kulges vahetult fjordi kaldal mööda poolsaart. Alles poolsaare tipus muutusid lauged mäed lagedaks, nüüd seisis ees sügava mere põhja raiutud tunneli läbimine. Teatavasti asub 307 m kõrgusel Jäämere kohal kõrguv Nordkapi platoo Mageri saarel. 7 km pikkuse tunneli läbimise eest küsiti küll üle 500 krooni ühe suuna eest, kuid see hõlmas ka veel kolme pikemat tunnelit ja oli igati õigustatud (lubatakse ka tasumata tagasi pöörata).
Siit veel 32 km loodes asuva platooserva külastamise eest küsitav 355 krooni inimese kohta tundus aga paljudele põhjendamatu, seetõttu soovitan jätta auto ca 1,5 km kaugusele platsile (lähemal pole parkimisvõimalust, kuid kaasreisijad võivad väljuda pääsla juures) ja jalutada järsaku servale. Sooja Golfi hoovuse ja külma Põhja-Jäämere kokkupuutumise ning suhteliselt suure kõrguse tõttu istuvad platool ülisageli vihmapilved, mille sees on nähtavus nullilähedane. Ilm muutub siin mõne minutiga.
Norra kõige järsemad mäed on lumised ja hambulised Lyngeni Alpid, mis tõusevad otse samanimelisest fjordist. Põhja-Norras aga puuduvad mäesuusakeskused, sest sobivaid paiku piisab ka lõuna pool.
Kohe Norra-Soome piiri ääres, Kilpisjärvist kirdes asuvad Soome kõrgeimad mäed, piirimägi Halti ulatub 1328 m üle merepinna. Kogu Käsivarsi on peaaegu asustamata mägine matka-, kalapüügi- ning seene-marjapiirkond, maantee kulgeb piki Rootsi piiriks olevat Muonio jõge. Kaaresuvantost võib korraks Rootsi poolele põigata, näiteks tankimiseks.
Tee Rovaniemisse kulgeb kärestikulise ja kalarikka Ounasjõe kaldal, Lapimaa pealinn ise erilist muljet ei jätnud. Külastada tasub muidugi Arktikumi muuseumi ja 7 km Inari pool polaarjoonele rajatud kena Jõulumaad, mis tegelikult koosneb suveniirikauplustest ja restoranidest.
Enne seda on lastele mäe sisse rajatud Santapark. Tagasiteel olid elamusteks veel erksavärvilistest aitadest koosnev Oulu kaubaturg ja Jyväskylä teel Pyhäjärvi teeristil asuv unikaalne kirikukellade kollektsioon.
Autor: Jaan Masing