Projektijuhile ulatab abikäe internet

Praktiliselt kõik rahvusvahelised tarkvara suurtootjad pakuvad ka projektijuhtimise süsteeme. Näiteks Microsoft Project on Eestis üks levinumaid lahendusi, vähem kasutatakse lahendusi sellistelt firmadelt nagu PeopleSoft, Siebel Systems, IMB, Oracle jne. Kohalikul turul pakuvad oma lahendusi ka väiksemad tegijad, kuid ei ole veel korralikku nn mainstream toodet. Samas on sageli mõttekam tellida arendus kohalikelt ettevõtetelt ja saada ettevõttespetsiifiline lahendus kui investeerida suuri summasid suurtootjate universaalsetesse lahendustesse.

Tegemist on Eestis äärmiselt levinud hirmuga, mis on ka osati põhjendatud. Nimelt kardab juhtkond internetipõhise projektijuhtimise juurutamisest tekkida võivat otseste ja kaudsete kulude plahvatuslikku suurenemist. Osalt isiklikust kogemusest, aga peamiselt kuulujuttudest tulenevalt arvatakse, et korralikku internetipõhist süsteemi ei ole võimalik soetada kindla eelarve raames ning sellest tulenev määramatus muudab kogu idee juhtkonna jaoks vähematraktiivseks.

Teiseks levinud ettekäändeks internetipõhise projektijuhtimise mittekasutamisel on väide, et firma tegevus pole piisavalt projektidena käsitletav. Sellest tulenevalt on investeeringu väärtus internetipõhise projektijuhtimise juurutamisse kaheldav ning seda peetakse sekundaarseks vajaduseks, millele eelnevad paljud teised tarvilikumad kulud. Ettevõtte juhtkond omab ümberlükkamatut kujutluspilti sellest, mis on projektid, ning on samal määral veendunud selles, et nende ettevõttes neid eriti palju pole.

Eesti ettevõte ilmutab lausa imekspandavat visadust üleüldisel muutuste vastu võitlemisel. Tulenevalt meie lähiajaloost ja kultuurilisest taustast hinnatakse seda, mis olemas on, ega taheta riskida suuremate võitude nimel. Segatuna juhtkonna kesise eeskuju, eksimuste eest karistamise ja otsuste reaalse elluviimise meeletu venimisega, muudab see hirm raskeks internetipõhise projektijuhtimise käivitamise.

Eesti ettevõtete hirmud on sageli põhjendamatult kultiveeritud või varjavad teiselaadseid tegelikke probleeme. Analüüsides eelnevaid kartusi, võib tuvastada paretoliku loogika ? enamuse arvamus tekib väikese osa firmade otsesemat laadi kogemusest.

Esiteks on võimalik oluliselt vähendada mistahes IT kulude plahvatuse ohtu. Täiesti lihtlabaseks lahenduseks antud küsimusele on ettevõttepoolne protsesside kaardistamise töö ja piisavalt kompetentse partneri valik. Oluline on siinjuures silmas pidada, et ettevõte ei suuda ise kõiki oma probleeme selgesti tajuda ning õige projektijuhtimise lahenduse oskab soovitada valdkonna spetsialist.

Tihti on väljamõeldiseks ka see, et firma tegevus ei ole piisavalt projektipõhine. Tegemist on laialdaselt kultiveeritud müüdiga, mis varjab sageli ettevõtte juhtkonna tegelikku hirmu töö mõõdetavaks muutmisega kaasnevate komplikatsioonide ja inimeste hoiakute ümberkujundamiseks vajaliku töö tegemise ees. Enamikul juhtudest on võimalik tuvastada projektid ning luua süsteem nende juhtimiseks. Sisuliselt on just projektipõhisusest lähtuv töökorraldus heaks eelduseks tegevuspõhise kuluarvestuse, tasakaalus juhtimiskaardi ja mitmete teiste järjekindlat mõõtmist nõudvate juhtimissüsteemide rakendamisel. Mõeldes hästi järele ja analüüsides oma tegevust, suudab enamik ettevõtteid näha oma tööd oluliselt rohkem ettevõtet läbivate projektidega seotult.

Samuti on lausa häbiväärne rääkida Eesti ettevõtetele omasest hirmust muutuste ees. Mängides kaotuse vältimise nimel, mitte selle nimel, et võita, ei toimu firmades suuri muudatusi. Pikemas perioodis tapab just see firma arengu. Ümberkorraldused on vajalikud ja on oluline mõista nõudmisi nende mastaabi suhtes. Põhimõtteliste erinevuste saavutamiseks on vaja muuta ka põhimõtteid. Hirm selle ees toob kaasa keskendumise detailidele ja tervikpildi eiramise.