- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,97%40 095,64
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−0,97%40 095,64
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,23
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Projektijuhile ulatab abikäe internet
Interneti kasutamine on saanud pea sama loomulikuks kui igapäevane helistamine. Ometi ei rakenda enamik ettevõtetest internetipõhiseid projektijuhtimise süsteeme.
Rääkides IT- ja tegevjuhtidega jääb mulje, nagu oleks tegemist kauge maaga, kuhu jõudmine on peaaegu võimatu. Pahatihti ei panda tähele, et väikestest takistustest ja ulatuslikult kultiveeritud müütidest tulenevalt on olukord enese jaoks põhjendamatult keerukaks mõeldud.
Otsustajad Eesti ettevõtetes tunnistavad fakti, et internet on muutnud juba kõigi meie elu ning selle toimet äritegevusele on võimatu ignoreerida. Juhid möönavad, et nende ettevõtte töös esineb projekte ning kahtlemata soovivad nad ka muutuda ja järgida progressiivseid trende. Ometi on suur osa säärasest jutust idealism, mis niipea ei realiseeru.
Praktiliselt kõik rahvusvahelised tarkvara suurtootjad pakuvad ka projektijuhtimise süsteeme. Näiteks Microsoft Project on Eestis üks levinumaid lahendusi, vähem kasutatakse lahendusi sellistelt firmadelt nagu PeopleSoft, Siebel Systems, IMB, Oracle jne. Kohalikul turul pakuvad oma lahendusi ka väiksemad tegijad, kuid ei ole veel korralikku nn mainstream toodet. Samas on sageli mõttekam tellida arendus kohalikelt ettevõtetelt ja saada ettevõttespetsiifiline lahendus kui investeerida suuri summasid suurtootjate universaalsetesse lahendustesse.
Tegemist on Eestis äärmiselt levinud hirmuga, mis on ka osati põhjendatud. Nimelt kardab juhtkond internetipõhise projektijuhtimise juurutamisest tekkida võivat otseste ja kaudsete kulude plahvatuslikku suurenemist. Osalt isiklikust kogemusest, aga peamiselt kuulujuttudest tulenevalt arvatakse, et korralikku internetipõhist süsteemi ei ole võimalik soetada kindla eelarve raames ning sellest tulenev määramatus muudab kogu idee juhtkonna jaoks vähematraktiivseks.
Teiseks levinud ettekäändeks internetipõhise projektijuhtimise mittekasutamisel on väide, et firma tegevus pole piisavalt projektidena käsitletav. Sellest tulenevalt on investeeringu väärtus internetipõhise projektijuhtimise juurutamisse kaheldav ning seda peetakse sekundaarseks vajaduseks, millele eelnevad paljud teised tarvilikumad kulud. Ettevõtte juhtkond omab ümberlükkamatut kujutluspilti sellest, mis on projektid, ning on samal määral veendunud selles, et nende ettevõttes neid eriti palju pole.
Eesti ettevõte ilmutab lausa imekspandavat visadust üleüldisel muutuste vastu võitlemisel. Tulenevalt meie lähiajaloost ja kultuurilisest taustast hinnatakse seda, mis olemas on, ega taheta riskida suuremate võitude nimel. Segatuna juhtkonna kesise eeskuju, eksimuste eest karistamise ja otsuste reaalse elluviimise meeletu venimisega, muudab see hirm raskeks internetipõhise projektijuhtimise käivitamise.
Eesti ettevõtete hirmud on sageli põhjendamatult kultiveeritud või varjavad teiselaadseid tegelikke probleeme. Analüüsides eelnevaid kartusi, võib tuvastada paretoliku loogika ? enamuse arvamus tekib väikese osa firmade otsesemat laadi kogemusest.
Esiteks on võimalik oluliselt vähendada mistahes IT kulude plahvatuse ohtu. Täiesti lihtlabaseks lahenduseks antud küsimusele on ettevõttepoolne protsesside kaardistamise töö ja piisavalt kompetentse partneri valik. Oluline on siinjuures silmas pidada, et ettevõte ei suuda ise kõiki oma probleeme selgesti tajuda ning õige projektijuhtimise lahenduse oskab soovitada valdkonna spetsialist.
Tihti on väljamõeldiseks ka see, et firma tegevus ei ole piisavalt projektipõhine. Tegemist on laialdaselt kultiveeritud müüdiga, mis varjab sageli ettevõtte juhtkonna tegelikku hirmu töö mõõdetavaks muutmisega kaasnevate komplikatsioonide ja inimeste hoiakute ümberkujundamiseks vajaliku töö tegemise ees. Enamikul juhtudest on võimalik tuvastada projektid ning luua süsteem nende juhtimiseks. Sisuliselt on just projektipõhisusest lähtuv töökorraldus heaks eelduseks tegevuspõhise kuluarvestuse, tasakaalus juhtimiskaardi ja mitmete teiste järjekindlat mõõtmist nõudvate juhtimissüsteemide rakendamisel. Mõeldes hästi järele ja analüüsides oma tegevust, suudab enamik ettevõtteid näha oma tööd oluliselt rohkem ettevõtet läbivate projektidega seotult.
Samuti on lausa häbiväärne rääkida Eesti ettevõtetele omasest hirmust muutuste ees. Mängides kaotuse vältimise nimel, mitte selle nimel, et võita, ei toimu firmades suuri muudatusi. Pikemas perioodis tapab just see firma arengu. Ümberkorraldused on vajalikud ja on oluline mõista nõudmisi nende mastaabi suhtes. Põhimõtteliste erinevuste saavutamiseks on vaja muuta ka põhimõtteid. Hirm selle ees toob kaasa keskendumise detailidele ja tervikpildi eiramise.
Hetkel kuum
Vaatamata erinevatele hirmudele ja ohtudele, on Eesti ettevõtete hulgas ka mitmeid edukaid internetipõhise projektijuhtimise süsteemi juurutamise juhtumeid. Suheldes nimetatud ettevõtetega ja õppides nende kogemusest, paningi kokku alljärgnevad mõtted.
Selgita välja oma ettevõtte tegelikud probleemid
Paljudel juhtudel loodab ettevõte saada abi internetipõhisest projektide halduse süsteemist siis, kui esineb probleeme projektijuhtimisega. Oluline on mõista, et ainuüksi programm ei lahenda inimestega seotud probleeme. Seega võib öelda, et ettevõtted, millel on head eeldused internetipõhise projektijuhtimise juurutamiseks, suudavad projekte juhtida ka internetiväliselt.
Internetipõhine projektijuhtimise lahendus on osa terviksüsteemist
Mistahes internetipõhine projektijuhtimise tarkvara peab olema osa ettevõtte üldisest tegevuste ja tööarvestuse süsteemist. Selle käsitlemine süsteemse komponendina on oluline eelkõige programmile esitatavate nõudmiste koostamisel.
Ettevõte peab teadma, millist lähenemist inimeste tööefektiivsuse mõõtmisele soovitakse rakendada ning koostama sellest lähtuvalt esialgse kirjelduse projektide halduse tarkvara vajalikest omadustest.
Leia kogemustega spetsialist ja paindlik toode
Kindlasti tuleb muretseda kogemustega partner, kes suudab leida ettevõtte nõudmistele vastava ja üldisesse süsteemi sobiva tarkvaralahenduse. Iseenesest ei ole vahet, kas tegemist on suurtootjate lahenduste või kohalike vabavaral põhinevate süsteemidega, oluliseks märksõnaks on sobivus konkreetse firma standardite ning töökorraldusega.
Toote valikul tuleb silmas pidada seda, et suudetaks leida piisavalt suurte arendus- ja kohandamisvõimalustega lahendus, sest väga vähesed karbitooted on kasutatavad ilma mingisuguse seadistuseta.
Internetipõhine projektijuhtimine annab ettevõttele sageli kasu, mida algselt ei oodatudki. Õnnestunud juurutamise tulemusena muutub selgeks inimeste töö sisu, kasulikkus ning tõhusus firmas. On võimalik analüüsida klientide kasumlikkust ning veenduda faktiliselt projektiosade optimaalsetes kestvusaegades. Üheks peamiseks eeliseks on aga firma projektijuhtimise reeglite tugevam juurdumine ning sellest tulenevalt parem klienditeeninduse tase.
Internetipõhine projektijuhtimine on vältimatu tulevik ning ettevõtted, kes mõtlevad selle juurutamise peale piisavalt varakult, loovad endale ka suuremad eeldused edukaks üleminekuks. Seejuures on oluline hinnata oma võimalusi adekvaatselt ning mitte sattuda põhjendamatute hirmude küüsi.
Autor: Villu Parvet
Enimloetud
3
6
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Loomulikult läheb kõik kohe kallimaks!”
Kvaliteetsed teksad tunneb ära niidi järgi
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele