• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 278,9
  • DOW 300,78%44 832,11
  • Nasdaq 1,02%20 600,16
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 278,9
  • DOW 300,78%44 832,11
  • Nasdaq 1,02%20 600,16
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,92
  • 10.11.03, 08:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EPL: Euroopa Liitu astumine ei pruugi veiseliha hinda tõsta

Kuigi veiseliha kokkuostuhind on praegu poole madalam euroliidu tasemest, ei pruugi lihatootjatele hinnatõusu tuua ka järgmine aasta.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja andmetel maksid tänavu septembris siinsed lihatööstused kõrgema sordi veise tapakaalu kilo eest käibemaksuta 14,92 krooni. Hollandis küündis samal ajal keskmine kõrgema sordi pulli tapakaalu kilohind 37,40 kroonini. Siinsed lamba- ja sealiha kokkuostuhinnad on aga juba praegu Euroopa Liidu tasemel, kirjutab Eesti Päevaleht.
Paraku ei too veisekasvatajatele kergendust ka Euroopa Liit, sest põllumajandusministeeriumi loomakasvatusbüroo peaspetsialisti Reet Pärteli hinnangul ei kaasne liitumisega automaatset veiseliha hinnatõusu.
?Olukord on kokkuostuhindade osas praegu igatahes kurb, kuid ka järgmine aasta ei too kasvatajatele kohest kergendust, kuna näiteks klassikalise sekkumisostu reeglitega pole meil midagi peale hakata,? ütles Pärtel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sekkumisost on ELis erakorraline hinnaregulatsiooni meede, millega liit takistab põllumajandussaaduste hinna langemist alla kriitilise piiri. Sekkumisostuks võivad pakkumise teha ekspordiks tunnustatud veisetapamajad, pakkumise suurus peab olema korraga kümme tonni ning lihal peab olema ELis kehtiv kvaliteediklass.
Kümne tonni piir on Pärteli hinnangul Eesti jaoks aga liialt suur kogus, mida siinsetel tööstustel annab kokku koguda, seda enam, et kokkuostu alla kuulub ainult pulli- või härjaliha. Eestis müüakse lihatööstustele palju ka lehmi. Samuti takistab sekkumisostu nõue, et pakkumisi võivad teha ainult ekspordiks tunnustatud veisetapamajad.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele