• OMX Baltic−0,33%292,8
  • OMX Riga−0,57%910,82
  • OMX Tallinn−0,15%1 961,27
  • OMX Vilnius−0,5%1 227,68
  • S&P 500−0,11%6 599,35
  • DOW 300,51%45 990,08
  • Nasdaq −0,34%22 258,3
  • FTSE 1000,14%9 208,37
  • Nikkei 225−0,25%44 790,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%99,31
  • OMX Baltic−0,33%292,8
  • OMX Riga−0,57%910,82
  • OMX Tallinn−0,15%1 961,27
  • OMX Vilnius−0,5%1 227,68
  • S&P 500−0,11%6 599,35
  • DOW 300,51%45 990,08
  • Nasdaq −0,34%22 258,3
  • FTSE 1000,14%9 208,37
  • Nikkei 225−0,25%44 790,38
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%99,31
  • 10.11.03, 08:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

EPL: Euroopa Liitu astumine ei pruugi veiseliha hinda tõsta

Kuigi veiseliha kokkuostuhind on praegu poole madalam euroliidu tasemest, ei pruugi lihatootjatele hinnatõusu tuua ka järgmine aasta.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja andmetel maksid tänavu septembris siinsed lihatööstused kõrgema sordi veise tapakaalu kilo eest käibemaksuta 14,92 krooni. Hollandis küündis samal ajal keskmine kõrgema sordi pulli tapakaalu kilohind 37,40 kroonini. Siinsed lamba- ja sealiha kokkuostuhinnad on aga juba praegu Euroopa Liidu tasemel, kirjutab Eesti Päevaleht.
Paraku ei too veisekasvatajatele kergendust ka Euroopa Liit, sest põllumajandusministeeriumi loomakasvatusbüroo peaspetsialisti Reet Pärteli hinnangul ei kaasne liitumisega automaatset veiseliha hinnatõusu.
?Olukord on kokkuostuhindade osas praegu igatahes kurb, kuid ka järgmine aasta ei too kasvatajatele kohest kergendust, kuna näiteks klassikalise sekkumisostu reeglitega pole meil midagi peale hakata,? ütles Pärtel.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Sekkumisost on ELis erakorraline hinnaregulatsiooni meede, millega liit takistab põllumajandussaaduste hinna langemist alla kriitilise piiri. Sekkumisostuks võivad pakkumise teha ekspordiks tunnustatud veisetapamajad, pakkumise suurus peab olema korraga kümme tonni ning lihal peab olema ELis kehtiv kvaliteediklass.
Kümne tonni piir on Pärteli hinnangul Eesti jaoks aga liialt suur kogus, mida siinsetel tööstustel annab kokku koguda, seda enam, et kokkuostu alla kuulub ainult pulli- või härjaliha. Eestis müüakse lihatööstustele palju ka lehmi. Samuti takistab sekkumisostu nõue, et pakkumisi võivad teha ainult ekspordiks tunnustatud veisetapamajad.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele