Valitsusliidu otsus jätta kõik opositsiooni ettepanekud riigieelarves arvestamata vallandas eile Riigikogus esimese ägeda hääletuslahingu.
Opositsioonierakonnad püüdsid eile öötundideni Riigikogus takistada riigieelarve teise lugemise lõpetamist, sest valitsusliit ei nõustunud mitte ühegi opositsioonierakonna parandusettepanekuga, kirjutab Postimees.
Opositsiooniparteid soovisid oma ettepanekutega nurjata või vähemalt edasi lükata valitsusliidu kõige tähtsamad kavad: tulumaksumäära vähendamise ja tulumaksuvaba miinimumi suurendamise, vanemahüvitise seadustamise ja haridusinvesteeringute programmi «21. sajandi kool» rahastamise.
Isamaaliit soovis selle raha kulutada peamiselt õpetajate palkade tõstmiseks ja lapsetoetusteks vastavalt oma valimislubadusele «Igale lapsele 1000 krooni».
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mõõdukate eelistuseks olid mitmesugused toetused toimetulekutoetustest peretoetusteni.
Keskerakonna saadikurühm nõudis koolitoidu kinnimaksmist ja toimetulekutoetuse määra suurendamist, aga ka õpetajate palga tõstmist.
Paljud Keskerakonna liikmed esitasid lisaks saadikurühmale ettepanekuid ka iseenda nimel, mis tingis nende soovide erilise mitmekesisuse, ulatudes kiirabi kiirendamisest ja päästeameti päästmisest kuni suurema emisetoetuseni ja naiste koostöö arendamiseni.
Rahanduskomisjoni esimees Andres Lipstok (Reformierakond) tunnistas Riigikogu kõnepuldist, et opositsiooni parandusettepanekutel polnud muud häda kui see, et kulude katteks olid valitud valitsusliidule sobimatud rahaallikad.
Liina Tõnisson (Keskerakond) võrdles tuleva aasta riigieelarvet kaardimajakesega, mis variseb kokku, kui kas või ainsatki kaardikest liigutada. «See kaardimajake ähvardab varisedes jätta enda alla meid kõiki,» hoiatas Tõnisson.